Vee olukorda on parandatud 650 miljoni euroga

Eesti veeolukord on üsna hea, ent lahendamist ootavaid probleeme siiski jagub. Foto: Marianne Loorents

Puhas vesi on meie regioonis iseenesestmõistetav ressurss. Nii nagu õhuga, ei juurdle me selle üle, mis juhtub, kui ükskord puhast vett enam pole. Ka osaühingu Maves keskkonnaekspert Karl Kupits kinnitab, et lähitulevikus meid Eestis veenappus ei kummita. Küll aga on põllumajandus endiselt koormaks põhjaveele, reoveeprobleemid ootavad lahendamist ja Tallinna ümbruses pingestub konkurents põhjavee pärast.

Karl Kupits, mis üldse on veekasutus?

Tõenäoliselt enamikule tuleb esimesena silme ette kaev ja joogivesi, kuid veekasutuseks nimetame igasugust tegevust, mille käigus kas võtame pinna- või põhjavett või juhime vett või muid aineid veekogudesse. Vähem seostub veekasutusega maavara kaevandamine või pais jõel. Siiski kasutavad needki vett. Veekasutus on ka põllumaa kastmine, kuivendamine ja nii puhastatud reovee kui ka heitvee juhtimine loodusesse.

See tähendab, et veekasutuseta ei saa meist keegi.

Täpselt nii. Juua ja pesta on vaja, reovesi ka ära juhtida ja puhastada. Majade ja teede ehitamiseks on vaja maavarasid, söömiseks tarvis põllul kasvatada vilja. Vee kasutamisest saadavate hüvede kõrval põhjustame ka probleeme. Liiga intensiivne veekasutus lõppeb märkimisväärsete ebamugavustega meile või meie lastele. Seega peame leidma tasakaalu, kus kasutame vett optimaalselt oma vajaduste rahuldamiseks, aga nii, et see oleks jõukohane loodusele ja seeläbi kahjutu meile endile.

Vee ringmajandust reguleeritakse Euroopa Liidu tasandil veemajanduskavadega, mis on igal riigil ja selles tegevused järgmiseks kuueks aastaks. Veemajanduskavadega määratletakse riigile olulised veekogud ja põhjaveekogumid, ootused nende seisundile ja vajalikud tegevused seisundi saavutamiseks. Praeguseks on kõik Euroopa Liidu riigid läbinud kaks kuueaastast veemajandustsüklit ja hakkavad rakendama kolmandat.

Mis on kahe kuusaastakuga selgunud?

Oleme üle vaadanud ootused oma veekogudele, veekasutusest põhjustatud liigsed koormused ja koostanud vajalike tegevuste ehk meetmete ettepanekud. Tegevusi on üle kolme tuhande, ootused või kohustused on seatud tuhandetele eraisikutele, ettevõtetele, asutustele. Kogu veemajanduskava maksumuseks on prognoositud ligikaudu 650 miljonit eurot, millest osa kaetakse toetustega, kuid osa tuleb kanda meetmete rakendajatel endil.

Tunduvad nii suured summad.