Kas põllu pritsimine on ohtlik?

, Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist
Copy
Õitsev rapsipõld.
Õitsev rapsipõld. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Hulgaliselt Põllumajandus- ja Toiduametile taimekasvatushooajal saadetud küsimustest puudutavad taimekaitsetöödega seotud nõudeid. Iseäranis huvitab inimesi asjaolu, kas taimekaitsetöid tohib teha ka nende naabruses ja elamute läheduses.

Kiputakse unustama, et põld on tootmismaa ja sinna ei tohiks minna lilli korjama ega pilti tegema, sest see ei ole avalik koht. Teinekord on hirmul suured silmad: kui õhus on tunda kemikaalide lõhna, siis ei tähenda see tingimata ohtu, vaid on märk sellest, et taimekaitsevahend on õhus aurustunud.

Käesolevast artiklist leiad vastused korduma kippuvatele küsimustele, mis on igal aastal päevakajalised.

Eesti põllumajandusmaastik on ajas palju muutunud. Eelmise sajandi algusest on kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala märgatavalt vähenenud ja suur osa endistest rohumaadest on metsastunud. Samas, kui sadade aastate jooksul moodustasid suurema osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, siis nüüdseks on järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see suundumus jätkub.

Kui just tegu pole mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib inimesel mõistetavalt küsimus enda turvalisusest, seda nii põldude keskel elades kui ka juhuslikult möödudes.

Riske tuleb hinnata

Taimekaitsevahendi müügi- ja kasutusloa andmisele eelneb alati analüüs: selgitatakse välja ohud, analüüsitakse riske ja määratakse ennetusmeetmed. Selle kõige tähtsam eesmärk on määrata vahendi täpsed tarvitamise tingimused, näiteks kui palju toodet ja mis lahjendusega kasutada. Nende järgimisel ei kujuta pritsimine ohtu põllumehele endale ega läheduses viibivatele või elavatele inimestele. Kui selliseid tingimusi ei ole võimalik kehtestada või kui need tingimused pole realistlikud, siis luba vahendit Eestis müüa ei anta.

Kõiki reegleid järgiv pritsimine ei ole põllu läheduses elavatele ja viibivatele inimestele ohtlik. Suur vastutus lasub tööde tegijal, aga oluline on ka inimeste enda käitumine. Tuleb meeles pidada, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht ja kõrvalisel inimesel ei ole vajadust seal viibida. Põllumehe loata ei tohi rinnuni rapsis pilte teha ega lasta lastel põllumullaga mängida. Halbade juhuste kokkulangemisel võib järgneda tervisekahjustus.

Põllumehe loata ei tohi rinnuni rapsis pilte teha ega lasta lastel põllumullaga mängida.

Taimekaitsevahendi riskihindamine on tehtud piisava ohutusvaruga ja süsteemset mürgistust suure tõenäosusega ei järgne, kuid välistada ei saa naha ja silmade ärritust või muud sarnast kokkupuutest tulenevat mõju.

Taimekaitsevahendid ei püsi pärast pritsimist pindadel kaua, rääkimata õhust. Kui pritsitakse korrektselt, siis muret tundma ei pea. Eesti põllumehed on üldjuhul vastutustundlikud, kui asi puudutab taimekaitset. Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda, sel juhul on tõsise mürgistuse oht.

Kui olete veendunud, et käimasolev pritsimistöö ei vasta nõuetele ja prits tuleb kiiremas korras peatada, võtke ühendust põllumehega. Kui see ei õnnestu, helistage maakonna taimekaitseametnikule, ameti esindused on igas maakonnakeskuses ja kontaktid leiab PTA kodulehelt. Erakorraliste juhtumite või tõsise keskkonnaohu korral helistage riigiinfo telefonile 1247, mürgistuse või mürgistuskahtluse korral mürgistusinfoliinile 16 662.

Võimalusel fikseerige juhtum käepäraste vahenditega – fotod, tunnistajate ütlused vms.

Lõhnab – ohtlik?

Kui aga põllul on tunda pritsitava vahendi lõhna, kas siis on oht saada mürgistus?

Ei, lõhnast otsest mürgistusohtu ei järeldu. Lõhn küll viitab, et vahend või mõni selle komponent on vähemalt mõningal määral aurustunud, kuid kui pritsitakse reegleid järgides, siis ohtu ei ole. Õhu kaudu saab levida ainult väike osa pritsitud vahendist.

Tihti tuntakse huvi, kas glüfosaadiga pritsimise tõttu kollaseks tõmbunud põld on tervisele ohtlik. Kuna glüfosaadi toimel kolletub rohi põllul alles 5–10 päeva jooksul pärast pritsimist, on järelikult ka vahend ise juba taimedesse imendunud. Seega on põllul jalutadeski kokkupuude minimaalne. Ka vahetult pritsitud põld ei ole ohtlik eemalt, siiski ei tasu minna kohe pärast pritsimist põllule jalutama, kuna võib tekkida silmade või naha ärritus või naha ülitundlikkus.

Ohutus ennekõike

Taimekaitsevahendeid õigesti kasutades saavad põllumees, ümbritsevad elanikud ja juhuslikud möödujad olla kindlad pritsimise ohutuses. Vahendid, mida Eestis kasutada lubatakse, on läbinud põhjaliku analüüsi. Siiski tasub meeles pidada, et ohutuse alus on konkreetsed kasutustingimused ja asjaolu, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht. Seega, nii väärkasutuse kui ka ohutusnõuete eiramise korral kaotab eelnev analüüs oma mõtte.

PANE TÄHELE

Pritsimisest on põhjust teavitada, kui:

  • tuule kiirus on suurem kui 4 m/s, sest tugeva tuulega on oht, et vahend triivib põllu alast väljapoole,
  • temperatuur on üle 25 ˚C, sest kõrge temperatuuriga aurustub vahend taimedelt väga kiiresti ja võib õhu kaudu liialt levida,
  • pritsitakse õitsvaid taimi,
  • töid tehakse veekaitsevööndis,
  • avalikus kohas tehakse töid kõrvalise inimese juuresolekul.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles