JUUNI AIAS ⟩ Lopsaka lilleampli saladus peitub väetamises
14. juuni 2022, 07:58
Uurisime suvelillede kasvatajatelt, kuidas suviseid õitsejaid hooldada, et amplid võimalikult lopsakaks kasvaksid ja õieilu sügiskülmadeni jaguks.
Andrease aiandis toimetavad isa ja poeg Aivo ja Andreas Kajastu rõhutasid, et lilleamplite hooldamisel on oluline pidev väetamine, kastmine ja närtsinud õite äranoppimine.
Andreas meenutas, et kord tuli üks proua kurtma, et tal on väga ilus petuuniaampel võimsa lehemassiga, aga ühtegi õit ei ole. Kui mees uuris, kuidas lille eest hoolitsetakse, rääkis naine, et kastab usinalt kanakaka leotisega. Paraku see lämmastikurikas toit utsitabki just taime rohelise osa vohama.
„Taime kasvu algfaasis võib see leotis hea olla küll, sest paneb taimed ilusti kasvama,” sõnas Aivo. Näiteks beebitaimede alla võib pisut kanakakat nii lisada, et juured sellega otseselt kokku ei puutuks, aga õitsemise faasis ei tohi lämmastikuga liialdada. Kanakaka jäägu ikka põllukultuuridele.
Lilled vajavad õitsemiseks lilleväetist ja seda võiks lisada vähemalt paar-kolm korda nädalas.
Oma ülilopsakate petuuniaamplitega tuntust kogunud Tori Lilleaia perenaine Triin Sohlu soovitab eriti rikkaliku lillepalli saavutamiseks väetada isegi iga päev.
Paljud aiandid panevad suvelilleampli mulda pikatoimelist väetist. Tänu sellele jõuab ampel suvi läbi õisi näidata, aga lisaväetist saades oleks nende õitsemine kindlasti veelgi lopsakam.
Kui kodus lilleväetist pole, sobib hästi tomati- või maasikaväetis. „Tomat ja maasikas kasvatavad õiest vilja, nagu lillgi kasvatab õit ja seemet. Kui aga kasutada kapsa või maitsetaimede väetist, siis hakkavad lilled kasvatama lehte. Need taimed, mis kasvatavad õit ja vilja, tahavad saada kaaliumi, aga lehte kasvatavad taimed tahavad lämmastikku,” seletas Triin.
Suurem pott parem
Rolli mängib ka istutuspott – mida suurem see on, seda võimsamaks jõuavad taimed kasvada. Kõige sagedamini müüakse lilli 25sentimeetrise diameetriga amplipotiga, millesse mahub viis liitrit mulda. Kompaktse võraga lilled kasvavad neis sügiseni kenasti, aga vajavad üldjuhul igapäevast kastmist.
Väga hea oleks äraõitsenud õied küljest noppida, sest muidu hakkab taim kulutama energiat seemnete kasvatamiseks, kui aga äraõitsenu küljest noppida, kasvatab uue õie asemele.
Triin rääkis, et Tori Lilleaia Haapsalu lillemüügiplatsil ripuvad juba mitu aastat maani ulatuvad petuuniaamplid. „See pilt on ka meie Facebooki lehel üleval ning kõik imestavad ja arvavad, et tegu välismaise pildiga ja Eestis nii suureks kasvatada pole võimalik,” ütles ta. „Aga on küll. Meie tubli töötaja hoolitseb iga päev nende petuuniaamplite eest, väetab ja nokib õisi ära.”
Need petuuniad on istutatud 35sentimeetrise läbimõõduga potti, mille all väike veereservuaar. Sellise erakordselt suure ampli saab kasvatada just petuuniatest. Teatavasti on petuuniad palju erinevaid sorte, hästi suure õiepalli ihalejad võiksid valida eelkõige surfiiniad. Mõni petuuniasort on väga kompaktne ja kasvatab justkui tiheda mütsikese potile peale.
Kasta on lilleampleid vaja üldjuhul iga päev, isegi vihmaga, sest lehestik on taimel pealt nii lopsakas, et vesi ei jõua õieti mullani ja niriseb mööda lehti maha. „Pärnu linnas meie ampleid ja lilletorne kastvalt mehelt alatasa küsitakse, et kas ta on segane, et vihmaga kastab,” naeris Triinu. „Vihma küll kallab, aga tegelikult ei jõua vesi amplis mullani.”
Väga oluline on ka muld, millesse taimed kasvama saavad. Aiakeskusest ostetud kõige soodsam muld ei pruugi parim olla. Spetsiaalne suvelillemuld on tavaliselt kallim, aga selles koostisesse on lisatud aineid, mis lillekasvataja elu lihtsamaks teevad.
Suvelilled tahavad kindlat pH-d, mullas võiks olla niiskust siduvat perliiti, hobusekompost on hea. Elu on lihtsam, kui mulda on segatud ka veegeeli. Eriti, kui paned lilled kasvama suvilasse, kus iga päev kohal ei ole.
Mõnikord on suvel vaja mitmeks päevaks kodust ära sõita ja sel ajal kasta ei saa. Paraku ette ära kasta ampleid ei tohi, sest liigniiskus on taimedele ohtlik. Võib taimed nendeks päevadeks päikese käest ära tõsta, et muld nii kiiresti ei kuivaks. Mõni paneb pudeli tagurpidi mullasse, kust vesi siis tasapisi mulda imbub. Kasuks tulevad ka head suhted naabritega, kes vahepeal teie lilli kastmas käivad. Ja kui jääbki mõni päev kastmist vahele, siis üldjuhul tärkavad lühiajaliselt kuivale jäänud taimed korraliku läbikastmise järel siiski elule, näiteks petuuniad on ses suhtes visad.
Lill tahab päikest
Suvelilled eelistavad kasvada lauspäikeses või et vähemalt pool päeva päike peale paistaks. Fuksia on üks erand, mis lepib ka poolvarjuga. Hortensiadki eelistavad pisut varjulisemat kohta.
Kui vahel juhtub tugev tuul amplit räsima ja murrab varsi küljest, ei tasu pikalt muretseda, sest see on justkui kärpimine ja nüüd kasvab taim veel tugevamaks.
Tori Lilleaia perenaine rääkis, et Eesti inimene tahab hästi lopsakat amplit, aga näiteks Hollandis on vastupidi – tahetakse kompaktseid. Aretustöö käibki sinna suunas, et taime kasvu ei peaks pidurdama, õisi ei peaks ära noppima ja üldmulje jääks hästi kompaktne.
Eestlane eelistab oma kodu kaunistama tuua soojades toonides lilli. Üks lemmiktoon on roosa, sest see paistab valge ja kollase seina pealt hästi välja. Et roosa hästi silma torkaks, pannakse talle valget kõrvale.
Lillede kõrvale armastatakse amplisse lisada lehtdekoratiivseid taimi ja eriti tore, kui midagi saaks ka salatisse või teesse sealt naksata. Selleks paneb Triinu amplisse, aga ka Pärnu linna haljastuses lillekastidesse münti.
Lugu ilmus 2020. aasta 11. juuni Maa Elus.