Sõnnikuhoidlad said põldudele piinlikult puhtaks veetud

Sõnnik on põllumehele asendamatu, kuid seda ei jätku kõikidele põldudele. Foto: Shutterstock

Kui seni oli väetist odav osta ja kerge põldudele kanda, seisis osa sõnnikust hoidlas. Ent tänavu ei jäänud sõnnikut grammigi üle, sest kõik hoidlad said põldudele piinlikult puhtaks veetud, rääkis Sargvere PÜ juht Toomas Uusmaa.

„Tänavu said sõnniku alla ka farmist kaugemale jäävad põllud, mis tavaliselt olid väetise peal,” lausus Uusmaa. Samas tõdes ta, et sõnnik on põldudele asendamatu, mida ta suuremates kogustes mitte mingil juhul ei müüks. „Põllumehel peab alati olema mingi reserv, elu on õpetanud, et ei saa teisiti.”

Kui suurtel tegijatel leiab sõnnik sel keerulisel kevadel tänuväärset kasutust, siis aiapidajad on sellest põllurammust võõrdunud.

Järvamaal Ambla kandis MTÜs Hobihobu hobuseid kasvatava Anu Laansalu sõnul on sõnnik kulla hinda minemas, kuid praegu ta seda väärtuslikkust veel ei taju. Vahest ainult sellega, et mitmed tuttavad soovitavad tal sõnnikut tänavu mitte müüa, parem hoida, mainis ta. Kuid Laansalu ei oskagi sõnniku eest raha küsida. Nii käis tal ka tänavu sõnniku eest tasumine pigem naturaalmajanduse korras. „Kellele viin sõnniku ise kohale, võtan transporditasu ja kõik,” märkis ta.

Hobusesõnnik hinnas igal kevadel

Ka kogused on tänavu vaid mõnevõrra suuremad. Varasema kilekottidega viimise asemel on tänavu hobusesõnniku järele tuldud rohkem sõidu­auto järelkäruga.

Laansalu teab, et hobuse­sõnnik on igal kevadel hinnas, just väikeste potipõllu­pidajate seas ja neilgi, kes kasvatavad roose. Neist mitmed teavad naiselt hobusepabulaid tellida. „Toovad mulle siia tünni ja nii ma neid hobusepabulaid neile sinna korjan,” lausus ta.

Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok pole märganud, et ümberkaudsete külaelanike huvi tänavu sõnniku vastu tavapärasest suurem oleks.