Põllumees Ants Aaman esitles Kuusalus värsket raamatut

Pühendusi ja autogramme kirjutas Ants Aaman soovijatele vähemalt tunnikese. Foto: Teele Üprus

Kord öelnud üks naine, kes juba vanemas eas lapse sai: „Eks ole neid tükke elus küll tehtud, aga vaat mis nüüd juhtus.” Sama võrdluse tõi ka põllumees ja kirjamees Ants Aaman esmaspäeval Kuusalu rahvamajas, kui esitles enda värsket raamatut „Maa ja armastus”.

Aaman, kes sel aastal presidendilt Eesti taluliikumise edendajana teenetemärgi pälvis, on kirjamees olnud noorusajast peale, juba enne põllumeheametit. Et aga hästi kirjutada, tuleb tema sõnul endast palju ära anda ja lõputult ta seda ei suutnud. „Niisiis valisin talupidamise,” sõnas Rätsepa talu peremees, kes praegu koos poja Antsuga eesti maatõugu veiseid kasvatab.

Raamatust leiab autori varasemat ja värsket jutuloomingut, on põnevaid lühilugusid, aga ka dramaatilisi seiklusjutte, muu hulgas leiab raamatust Maa Elus ilmunud arvamusartikli „Ei au ega häbi”.

Raamatu kirjastaja Sirje Endre ei saanud küll ise kohale tulla, ent edastas enda mõtted ja neist jäi kõlama, kuidas iga jutt raamatus viib mälestuste sügavustesse. „Raamatut tuleb lugeda pikkamööda, lugudes on mitmeid kihte, mis omavahel põimuvad,” kõlas tema soovitus.

Huvilisi ja õnnitlejaid oli Kuusallu kogunenud suure saali jagu, nii et kõigile ei jagunud istekohtagi. Pühendusi ja autogrammegi kirjutas Aaman soovijatele vähemalt tunnikese. 

Kirjastaja Sirje Endre Ants Aamanist ja tema raamatust „Maa ja armastusˮ

Sina ju aegasid mõõta ei saa,

osa sa oled ju temasta –

aeg aga on sinu kaaluja!”

Juhan Liiv. Aeg.

Saatuse tahtel on Ants Aaman seotud sellise Eestile tähendusrikka kohaga, nagu seda on Koitjärve. Võimalik, et ka selle paiga olemasolu tema mälus – moodsamalt öeldes – geneetiline kood – on aastate jooksul mõjutanud teda panema kirja oma mõtteid olnust, kunagistest inimestest ja sündmusest, maaelust ja Eesti taludest. Antsu eluhoiakut iseloomustavad ta enda ütlemised: „Väiketalul on oma koht tavaelus ja rahva ühismälusˮ, „Talumees pole määgiv lambuke, vaid Eesti südametunnistusˮ ja „Eesti maatõugu lehmad – meie elav rahvuslik kultuuripärandˮ.

Üks asi on ütlemine, teine asi tegu. Antsu tegu on koos poja Ants nooremaga loodud Karukämbla perefarm. Kas Karukämbla on suur või väike talupidamine, see oleneb vaataja eluvaatest. Aga kui väike ise arvab, et ta on suur, siis ta ongi seda.

„Maa ja armastusˮ on oma sisult kindlasti SUUR RAAMAT. Sellesse raamatusse köidetud juttudel on avar tagamaa, iga jutt viib eesti mäluvaramu sügavustesse. See on väga südamesseminev raamat, teda tuleb lugeda pikkamööda. Sest Antsu raamatu juttudes on igaühes mitu kihti, mis omavahel põimuvad. Toimunud sündmused, päriselu, aastate kulgemine ja inimesed [see on inimeste lugude raamat] tõusevad meie silme ette kummalisel kombel kuidagi nagu piltidena. „Mina arvan, et kirjutada saab ainult läbi enda. Maakodu on sinu väike kuningriik,” sõnab Ants.

Raamatu ülesehitus järgib ajalist loogikat. Siin on Eesti-aega, on Nõukogude okupatsiooniaja traagikat, on lugusid esivanematest, ja lõpuks ka seda aega, kus me elame praegu. Raamat algab jutustusega „Krimmi magus rohi ja puukingadˮ, milles autor räägib isa esivanemate väljarändamisest Krimmi, kus eestlased tõusid varsti jõukale järjele. Nende elu lõhkus suur sotsialismus, kus punavõim röövis ja lõhkus kõike, mis ette jäi, inimesed tehti puupaljaks. See, mida loeme jutustusest „Nõmmeotsa talu tragöödiaˮ või kuuldemängust „Polügoonˮ, seesama toimub täna Ukrainas.

Ants Aaman on täna Eesti taluliikumise üks järjekindlamaid eestvedajaid. Need kaks teksti raamatus („Ei au ega häbiˮ ja Ugalas 29. septembril 2019 maaseaduse sajanda aastapäeva puhul peetud Aamani kõne „Maa ja armastusˮ) panevad ikka väga mõtlema – mis on Eesti pildil täna valesti? Kuhu kadus mõiste EESTI TALU? Miks suurmajandid ja ametkonnad vaatavad väiketaludele justkui põlglikult ülalt alla? Miks kaovad koolid, postkontorid, poed ja arstikabinetid maakohtadest? Miks enam ei räägita arstiabist, vaid selle asemel on värdmõiste tervisehoiuteenuse osutamine?

Nõukogude võimu viimasel kümnenditel toimus kõikjal Eestis silmnähtavalt kole maastikupärandi lõhkumine, mis tõi kaasa suurpõllud ja väikeste külateede kaotuse. Mida ei jõutud teha siis, selle viis lõpule Eesti Vabariigi enda „uhke ja ägeˮ haldusreform, mis hävitas esivanemate rajatud maastikupiirid, lõi laiali kogukonnad, viis inimesed maal vägisi üksteisest kaugemale. „Ärge rääkige mingisugusest identiteedist ja kohapärandist, need on mineviku asjad. Meil on 21. sajand ja uued väljakutsed,ˮ õpetas haldusreformi konsultant (harimatut) külarahvast 2015. aastal. Küsimusele, et mis need väljakutsed siis on, kõlas vastus: tuua teenuse osutamine inimesele lähemale...

Enam-vähem 140 aastat tagasi püüdis Carl Robert Jakobson ühendada maa- ja kirjatööd. Nähes Aamani Rätsepa taluhäärberit, eesti maatõugu veiseid ja põllumaid, eriti aga ta enda rajatud kilomeetripikkust kiviaeda, läheb mõte rändama üle aegade...

Oli tore teha raamatut tänasest taluperemehest, kelle poeg Ants juunior on majapidamise kõrval aretanud suurejoonelise gladioolisordi, mis on registreeritud rahvusvahelises sordiregistris ja kelle lapselaps Mari-Ellen rõõmustab raamatu esitluse külalisi oma viiulimänguga. Neist Aamanitest võiks rääkida veel palju, aga jäägem täna [30. mail Kuusalu Rahvamajas toimuval esitlusel] Antsu raamatu „Maa ja armastusˮ juurde.

- - -

ANTS AAMAN

Põllumees ja kirjamees Ants Aaman sündis teisel mihklikuu päeval 1948. aastal tolleaegses Kolga vallas, Aru külas, Aaviku talus. Aamanite sugupuu harud on püsinud juba seitse inimpõlve paikses ringis.

Ants peab väga lugu ühistulisest tegevusest. Ta on Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuse liige, oli omaaegse Kiiu Piimaühistu juhatuse esimees, kuni 2000. aastal ühineti kontserniga E-Piim. Ants Aaman kuulus E-Piima nõukogusse üle seitsmeteistkümne aasta ja on tänagi E-Piima liige.

Ta oli aastatel 1990–1992 Eesti Kongressi saadik, iseseisvuse taastanud Eestis aastaid Kuusalu vallavolikogu liige. Pühendunud kristlane ja Tallinna Rootsi Mihkli koguduse liige.

On 1970. aastast Rätsepa hääbertüüpi talumaja peremees ja peab täna koos pojaga Karukämbla perefarmi. Eesti taluliikumise tragi eestvedajana pälvis Ants Aaman 2022. aastal Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.