Sireliõied tohterdavad ihu

Sireliõisi kogu siis, kui need on alles puhkemas, osa äsja avanenud, osa veel kinni – siis olevat neil kõige parem toime.  Foto: Peeter Kümmel

Harilik sirel (Syringa vulgaris) on õlipuuliste sugukonda sireli perekonda kuuluv heitlehine põõsas või madal puu. Eestis levinud aia- ja pargitaimedest on sireli lähisugulased veel forsüütia ja liguster. Sirel võib kasvada 2–5 (7) m kõrguseks ja tüve läbimõõt võib ulatuda kuni 20 cm. Ennekõike kasutatakse sirelit ilutaimena hekkide rajamisel. Sirelihekk hoiab ja kogub tolmu paremini kui teised ilupõõsad-puud.

Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Mäletan, et poisikesena sai kevadel sireliõisi peotäite kaupa sisse söödud, sest vanaema õpetuse kohaselt tähendas viielehelise sireliõie leidmine ja selle kohene söömine õnne elu lõpuni. Ehk oli tal isegi õigus, sest õnnetuna pole ma senini ennast tundnud. Selline pärimus viielehelisest õnne toovast sireliõiest pärineb sakslastelt. Kuid Inglismaal peeti sirelit hoopis õnnetuste allikaks.

Minule on sirel üks lemmik vaasis. Et sirel vaasis kaua säiliks, tuleks peaaegu kõik lehed eemaldada ja lõikekohast 4–5 cm ulatuses eemaldada koor, söestada küünlaleegis nii, et see veidi praksuma hakkaks ja panna vaasivette, kuhu on lisatud 1 tl suhkrut ja ½ tl sidrunhapet. Ööseks võiks vaasi tõsta jahedamasse kohta. Nii seisvad sirelid vaasis ligemale nädala.

Sirel rahvameditsiinis. Ravi eesmärgil kasutatakse sireli koort, pungi, lehti ja õisi. Enim siiski õisi. Rahvameditsiinis tarvitatakse värskeid sirelilehti mädaste haavade tohterdamiseks, lehetõmmis sobib haava pesemiseks. Sirelist tehtud preparaatidel on palavikku alandav, higile ajav ja põletikuvastane toime.

Enim kasutatakse ravimitena harilikku sirelit ja selle ühekordset valgeõielist teisendit. Peale õite on kõik teised sireli osad üsna tugevatoimelised ja sellepärast leiavad rahvameditsiinis kasutust eelkõige välispidiselt. Koort korjatakse noortelt okstelt ja kuivatatuna säilitab raviomadused kaks aastat. Lehti korja ja kuivata suve esimesel poolel.

Õisi kogu siis, kui need on alles puhkemas, osa äsja avanenud, osa veel kinni – siis olevat neil kõige parem toime. Õige oleks sirelioks lõigata koos õiekobaratega ja kuivatada varjulises tuuletõmbusega kohas ning hiljem eraldada kuivanud õied ja säilitada paberkotis kuivas kohas. Õhu käes kuivatatud sireliõied kaotavad täielikult oma mürgisuse ja nende teed võivad kasutada nii lapsed kui täiskasvanud köha ja bronhiidi korral. Kohene õitsenud õiekobarate eemaldamine ja väike võra hõrendamine pärast õitsemist tagab õierohkuse ka järgmisel aastal.

Sireliõied

Alandavad vere suhkrusisaldust ja kolesterooli

Tugevdavad immuunsüsteemi

Vähendavad oksüdatiivset stressi

Soodustavad röga- ja uriinieritust, higistamist

Leevendavad bronhiaalastmat ja podagrat

Soodustavad raskesti paranevate haavandite armistumist

Sireliõietee on levinud eriti slaavlaste rahvameditsiinis. Kasutatakse nagu tavalist teed: 1 kuhjas tl kuivatatud sireliõisi tassi kuuma vee kohta. Seda tarbitakse külmetuse, kopsutuberkuloosi, neerukivitõve, gripi, köha, kõhulahtisuse vastu, liigse veresuhkru ja palaviku vastu. Tee aitab väljutada kuseteedest liiva ja kive. Soovitatav juua 15 minutit enne sööki.

Mõned sireliõied (mida värvilisemad, seda paremad, sest sisaldavad rohkem immuunsüsteemi tugevdavaid antotsüaane) lisatuna võileivakaunistuseks, toitude kaunistuseks või toorsalatisse ei tee kindlasti kahju, pigem kasu söögiisule, ihule ja niisama silmailuks. On leitud, et vähene kogus sireliõisi toidulisandina (1 kuhjas sl) tõstab meeste potentsi. Ehk saab sellise nõksuga õpetada mehi rohkem toorsalateid tarbima.

Reuma ja radikuliidi korral vala 1 klaasile sireliõitele peale kange viin vahekorras 1:10. Sulge anum tihedalt ja lase seista pimedas toatemperatuuriga kohas 1,5 nädalat. Hõõru tõmmisega valutavaid kohti. Sama tõmmist võib tarvitada ka seespidiselt, manustades korraga 30 tilka 2–3 korda ööpäevas. Ravikuur kestab kaks nädalat ja siis tuleb nädal vahet pidada.

NB! Sirel on vastunäidustatud kroonilise neerupõletiku, atoonilise kõhukinnisuse ja menstruaaltsükli häirete korral. Nagu alati hoiatan, on kõik taimed kellelegi väga ohtlikud, tekitades allergilist reaktsiooni – seega tarbi kõike uut tasa ja targu.

Sireliõieõli peavalu ja migreeni korral. Võta 2 kuhjas sl värskeid valge sireli õisi ja 2 sl külmpressi oliiviõli. Uhmerda kõik ühtlaseks massiks, pane väiksemasse suletavasse klaaspurki ja säilita külmikus. Kanna segu hoolikalt sisse hõõrudes otsaesisele ja oimukohtadele. Võib kasutada ka kuivatatud õisi, siis võta neid 1 kuhjas sl, hõõru uhmris peeneks pulbriks ja lisa õli. Segul lase üks ööpäev toasoojas kinnises anumas seista, siis sega veel korda ja kasuta võidmiseks. Ülejääki säilita külm­kapis.