Eri sortidega saab sirelite õitseaega kahele kuule venitada

Aavo Mägi sordi ’Ema Juuli’ õite läbimõõt võib ulatuda kolme sentimeetrini. Õielehed on veidi tagasi käändunud. Foto: Urmas Roht

Mai oli Räpina Aianduskooli õppemajandi juhile Urmas Rohule sündmusterohke kuu: 21. mail avati Ihamaru külas tema pere Metsa talus ilupuude ja põõsaste müügikoht Rohu taimeaed. Tõsise dendroloogiahuvilisena on Urmas Roht kirjasõnas puid ja põõsaid teistelegi tutvustanud – mais ilmusid tal eri kirjastustes üheksakümne sarja jätkavad raamatud „90 vahtrat” ja „90 sirelit”.

„90 sirelit” on teie üheteistkümnes raamat. Sireliaega ja sireleid armastavad kõik, kuidas teil 90 rododendronit, 90 magnooliat jt enne tutvustatud said, kui jõudsite tõelise maiuspalana sireliteni?

Kõik algas raamatuga „90 kodumaist puittaime”. Kirjastus Huma tegi ettepaneku, et võiks kirjutada taskuformaadis raamatu kodumaistest puudest-põõsastest. RMK Looduskoole külastavatel õpilastel olevat taolist vaja. Kodumaiseid puittaimi sain kokku 86, mõtlesin, et see on kehv arv, parem oleks 90. Paningi juurde siis juba pikka aega meie looduses naturaliseerunud neli liiki: punase ja musta leedri, kurdlehise kibuvitsa ja tähk-toompihlaka, nii sain kokku 90. Sedasi see sari algas, tuli ka kordustrükk. Sarja raamatutest on kindlasti menukad olnud veel „90 okaspuud”, millest on tehtud kordustrükk. Kahju, et „90 rododendronit” on ammu otsa lõppenud. Inimestel oleks vaja rododendronite kasvatamisest üht-teist teada.

90 sarja pealkirjad panevad algajaid taimesõpru imestama: kas tõesti saab meil kasvatada nii paljusid sireleid ja vahtraid?

Mul on kodustes kollektsioonides kindlasti eri taimerühmadest kõige rohkem kasvamas rododendronisorte. Hektarisuurusel maa-alal on sirgumas 300 sordi ringis. Sireleid on koduaias umbes 45 sorti, kaasa arvatud mõned Adolf Vaigla ja mõned Aavo Mägi sordid.

Mulle väga meeldivad tu­me­davärvilised sirelisordid.