Nüüd on ilmaolukord Euroopas muutunud. Selle nädala algul liikus kõrgrõhkkond itta, andes meile paariks päevaks suveilma. Sellele järgnes Atlandi madalrõhkkond, mille lohk koos külma frondiga liikus kõigepealt üle Kesk-Euroopa ja nüüdseks on jõudnud meieni. Samal ajal valitseb Lääne- ja Kesk-Euroopat taas kõrgrõhuala, mis on hiliskevadele tüüpiline.
Baltimaades lähipäevil püsivat kuiva ja päikesepaistet oodata ei ole, küll aga läheb tasapisi soojemaks. Madalrõhukese jääb Põhja-Euroopasse püsima pikemaks ajaks ning suvisele madalrõhkkonnale omaselt vahelduvad sajused päevad päevadega, mil sajab vaid hooti ja vahepeal näitab päikest. Päevane õhutemperatuur, mis vihmade saabumisega taas alla 15 soojakraadi langes, hakkab lähipäevil tõusma ja juuni esimestest päevadest alates peaks Lõuna-Eestis ööpäeva keskmisena olema sooja püsivalt üle +13 kraadi, mis kokkuleppeliselt tähistab klimaatilise suve algust. Põhja-Eestis võib suvi umbes nädala jagu hiljemaks jääda.
Seega hoolimata jahedavõitu kevadest ei saabu suvi väga hilja, sest tavaline aeg selleks ongi juuni algus, küll aga on käesoleval 21. sajandil olnud palju aastaid, mil kliimasuvi on alanud juba tunduvalt varem, mai keskpaiku või isegi esimesel poolel.
Suve algus vabastab meid ka öökülmadest, mis kohati üle mai keskpaiga kestsid.
Suve algus vabastab meid ka öökülmadest, mis kohati üle mai keskpaiga kestsid. Kevadised öökülmad tekivad temperatuuriinversiooni tõttu – see on olukord, kus maalähedases õhukihis vastupidi tavalisele on allpool külmem ja üleval soojem.