N, 2.02.2023

Tasakaalukalt algav suvi soosib taimekasvatajaid

Marko Kaasik
, keskkonnafüüsik
Tasakaalukalt algav suvi soosib taimekasvatajaid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Porgandid ja muud köögiviljad
Porgandid ja muud köögiviljad Foto: Mihkel Maripuu

Möödunud nädalal külastas Lääne-Euroopat südasuvine soojalaine – isegi mereäärsetes, tavaliselt jaheda kevadega Madalmaades oli paaril päeval kuni 27 kraadi sooja. Suuremal osal Euroopast valitsenud kõrgrõhuala põhjustas päikesepaistelise ilma ja summutas jahedaid meretuuli. Kuna kõrgrõhkkonnas liigub õhk päripäeva, siis meil siin Läänemere idakaldal, kõrgrõhuala kirdeservas tõid läänekaarte tuuled viluvõitu õhku merelt ja üks lääne poolt tulnud tsüklon ka vihma.

Nüüd on ilmaolukord Euroopas muutunud. Selle nädala algul liikus kõrgrõhkkond itta, andes meile paariks päevaks suveilma. Sellele järgnes Atlandi madalrõhkkond, mille lohk koos külma frondiga liikus kõigepealt üle Kesk-Euroopa ja nüüdseks on jõudnud meieni. Samal ajal valitseb Lääne- ja Kesk-Euroopat taas kõrgrõhuala, mis on hiliskevadele tüüpiline.

Baltimaades lähipäevil püsivat kuiva ja päikesepaistet oodata ei ole, küll aga läheb tasapisi soojemaks. Madalrõhu­kese jääb Põhja-Euroopasse püsima pikemaks ajaks ning suvisele madalrõhkkonnale omaselt vahelduvad sajused päevad päevadega, mil sajab vaid hooti ja vahepeal näitab päikest. Päevane õhutemperatuur, mis vihmade saabumisega taas alla 15 soojakraadi langes, hakkab lähipäevil tõusma ja juuni esimestest päevadest alates peaks Lõuna-Eestis ööpäeva keskmisena olema sooja püsivalt üle +13 kraadi, mis kokkuleppeliselt tähistab klimaatilise suve algust. Põhja-Eestis võib suvi umbes nädala jagu hiljemaks jääda.

Seega hoolimata jahedavõitu kevadest ei saabu suvi väga hilja, sest tavaline aeg selleks ongi juuni algus, küll aga on käesoleval 21. sajandil olnud palju aastaid, mil kliimasuvi on alanud juba tunduvalt varem, mai keskpaiku või isegi esimesel poolel.

Suve algus vabastab meid ka öökülmadest, mis kohati üle mai keskpaiga kestsid.

Suve algus vabastab meid ka öökülmadest, mis kohati üle mai keskpaiga kestsid. Kevadised öökülmad tekivad temperatuuriinversiooni tõttu – see on olukord, kus maalähedases õhukihis vastupidi tavalisele on allpool külmem ja üleval soojem.

Selge taeva ja nõrga tuulega ööl kiirgab maapind palju soojust ära ja jahtub koos pinnalähedase õhukihiga, kuigi paarikümne meetri kõrgusel valitsevad soojakraadid. Nüüd on päevad veel jahedad, aga soojust vastu kiirgav pilvkate ja õhukihte läbi segav tuul ei lase maapinnal nii palju jahtuda. Pole päris välistatud, et hiljem juunis tuleb veel mõni öökülmaohtlik periood (hiliseimad külmad on olnud jaanipäeva paiku), aga see oleks juba üsna ebatavaline sündmus.

Klimaatiline suvi ööpäeva keskmise temperatuuriga üle 13 kraadi on see ajavahemik, mil meie kliimavöötme taimed ja põllukultuurid hästi kasvavad. Tavaliselt kestab see aeg septembri alguseni ehk ligikaudu kolm kuud, mis sobib hästi arusaamisega, et juuni, juuli ja august on suvekuud. Sel sajandil on klimaatiline suvi pikenenud: kõige „suvisematel” aastatel 2018 ja 2013 kestis ta üle nelja kuu, alates mais ja lõppedes alles septembri ­lõpus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et selle aasta „tasakaalukalt” algav suvi on taimekasvatajale päris soodne, sest kevadel kimbutanud kuivus saab enne suure sooja tulekut leevendust ja öökülmaoht soojalembestele taimedele on väike.

Märksõnad
Tagasi üles