L, 26.11.2022

Ukraina turg on kadumas, kes nüüd me rahvuskala ära sööb

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Ukraina turg on kadumas, kes nüüd me rahvuskala ära sööb
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
On aastaid, kui räimehooaeg on mai teiseks pooleks juba läbi, kuid tänavu pole veel õieti hoogu sisse saanud.

 
On aastaid, kui räimehooaeg on mai teiseks pooleks juba läbi, kuid tänavu pole veel õieti hoogu sisse saanud.  Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Vaid mõni protsent Eesti vetest püütud räimest jõuab kohalike toidulauale, enamik eksporditakse, peamiselt Ukrainasse. Vähemalt seni oli nii. Viimastel kuudel on sõdiva riigi poole siit veokitäisi kalaga teele saadetud tavapärasest vähem. Nii otsivad siinsed tööstused uusi sihtturge meie rahvuskalale.

MTÜ Eesti Kalaliit juht Valdur Noormägi tõdes, et tarned Ukrainasse on sel kevadel suhteliselt juhuslikud ja toimuvad ettemaksuga. Siit viiakse kala Poola ja Ukraina piirilinnadesse, kus on suuremad külmlaod ja sealt organiseerivad ukrainlased ise edasi. Ukrainasse läheb külmutatud räim ja kilu, samuti mudil, sel kevadel osteti ka Pärnu lahe tinti. Meie kala suitsutatakse seal, tehakse vürtsikala ja läheb konservi. Paraku paljud kalatehased, kus Eesti kala varem töödeldi, asusid Krimmis, Ida-Ukrainas ja Odessa ümbruses.

Noormägi rääkis, et just enne sõja algust tegid nad Ukrainas reklaamikampaaniat, kus sealsed tuntud kokad näitasid, mida Balti mere kalast valmistada saaks. Siis aga algas sõda ja lõi kõik plaanid sassi.

Transpordiga oli probleeme juba läinud aasta lõpus, mil lõppesid transpordiload, see on sage aastalõppude probleem, kuid mullu tegi olukorra eriliseks Valgevene, Leedu ja Poola piiritüli ning piiridel tekkisid tohutud järjekorrad.

Praegu läheb ekspordiks tavapärasest ehk kümme protsenti. Esiteks pole ukrainlastel raha, teiseks on tööstused hävitatud, inimesi ei ole, loetles Noormägi. „Aastas läks Ukrainasse suurusjärgus 30 000 tonni kala, tänavu ehk õnnestub sellest kolmandik müüa ja ülejäänule tuleb uus turg leida,” nentis ta.

Paraku on Balti mere kilule-räimele raske uut turgu leida, sest kala on spetsiifilise maitsega ja tuntakse Euroopas vähe. Jääb kaks võimalust: kas Ida-Euroopa riikide konservitööstused või väheväärtuslikumast kalast teha loomasööt.

Näiteks Lõuna-Koreas toidetakse meie külmutatud räime ja kiluga tuunikalafarme.

Märksõnad
Tagasi üles