E, 26.09.2022

Viirpuuõied rahustavad südant

Marju Lina
, ajakirjatoimetaja
Viirpuuõied rahustavad südant
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tavalisim on Eestis harilik viirpuu, mis sirgub kõrge põõsana, harvemini madala puuna. 
Tavalisim on Eestis harilik viirpuu, mis sirgub kõrge põõsana, harvemini madala puuna. Foto: Shutterstock

Valgete, vahel ka roosade või punaste õitega viirpuu õitseaeg on juunis. Need õied olid tähtsal kohal Vana-Roomas ja -Kreekas pulma­tseremooniatel: nende lõhn usuti suurendavat suguiha.

Eestis võime seda asteldega puud tihti kohata parkides ja aedades ning seal kasvab neid koguni üle kuuekümne liigi, looduses leidub liike kümmekond. Tavalisim on Eestis harilik viirpuu, mis sirgub kõrge põõsana, harvemini madala puuna.

Õunasarnastest viljadest, jahustest ja magushapu maitsega, võib valmistada keedist, toorhoidiseid, kisselle, kuivatatud marju aga jahvatada kohvimasinas jahuks ning lisada seda saia- või pannkoogitainale – nii on sel mõnus puuviljamaitse. Viirpuu marjad, mis jäävad põõsa külge ka talveks, on külma aja toiduks võsaraatidele, must- ja vainurästastele ning leevikestele.

Marjades on palju kasulikke aineid, sealhulgas fruktoosi, parkaineid, pektiini, karotiini ja C-vitamiini, need on head ainevahetusele, neid võib kasutada pika aja vältel ning need on ohutud ka lastele.

Tuntud südamerohi

Ukraina rahvatohtrid on öelnud, et kõige paremini turgutab tervist see viirpuu, mis kasvab oma aias. Vanad eestlased valmistasid puu õitest teed, mida joodi südamepekslemise korral, samuti kuivatasid nad õisi, panid need viina sisse ning sama häda korral aidanud seegi jook. Üle ilma on teatud, et viirpuutee, olgu viljadest või õitest, tõrjub närvilisuse ja unetuse ning toob alla vererõhu, uuringud on kinnitanud, et viirpuus leiduvad glükosiidid hoiavad eemal skleroosi.

Viirpuud on peetud haldjapuuks, ka tänapäeval kutsutakse seda nii näiteks Šotimaal ja Iirimaal. Puud on peetud haldjate koduks. Keldid arvasid, et need on ebasõbralikud tegelased, keda austati ja ka kardeti. Nad võisid röövida lapsi ja pilduda needusi, nii et viirpuud koheldi suure respektiga, hoiduti koguni selle vastu toetumast. Iirlastel oli tavaks riputada viirpuule riideribasid, mis pidid haldjaid rahustama, teadaolevalt pole see komme kadunud ja mõnel pool seotakse volbriööl viirpuu külge riidetükke siiani.

Iirlased teadsid, et viirpuu raiumiseks on tarvis õiget põhjust: vaate avardamine või sellele paigale ehitamine polnud seda kindlasti, mingi ravieesmärk või rituaal aga küll. Legendi järgi raiunud üks iiri talumees viirpuu maha, et saada küttepuud, ning tallu saabus kaos. Kanad lakkasid munemast, lehmad piima andmast ja selle talu naised ei saanud enam iial lapsi.

Arvatakse, et ainus päev aastas, mil viirpuuoksi tuppa tuua võib, on 1. mai, kevadpüha, muul ajal ootab selle teo eest hirmus karistus, mõnel pool on levinud hoiatus, et see toob kaasa pereema peatse surma.

Et viirpuuhaldjailt aga abi saada, on mitme rahva folklooris soovitatud minna täiskuuööl viirpuu juurde ning jätta sinna leiba, piima ja mett.

Maailma küllap kuulsaim viirpuu kasvab Inglismaal Glastonburys. Seda kutsutakse Pühaks Okkaks (Holy Thorn) ja ta õitseb kaks korda aastas, mais ja jõulude paiku. Räägitakse, et igal aastal jõuluajal saadetakse selle puu oksake Inglise kuningannale, kes on kinnitanud, et kaunistab sellega oma jõuluhommiku­eine lauda.

Kommentaar

Maret Makko

apteeker, taimetark

Viirpuul on tõesti väga palju liike ja teda loetakse aias ilupuude/põõsaste kuningannaks. Perekonnanimi ­Crataegus, mis tuleb ladina keelest, tähendab selle puu tugevust.

Viirpuu on tüüpiliselt suur aiapõõsas, mis on meie aedades üsna tuntud ega lähe kunagi moest. Tema romantiline õitsemine ja kaunid marjad on iga aia ehteks. Söödavad marjad on enamasti oranžikaspunased, aga on ka lillade, kollaste ja mustade marjadega sorte.

Koduaias võib viirpuid istutada lihtsalt iluks või kasutada tihedate hekkide loomiseks. Viirpuud on vastupidavad, ent vähenõudlikud ja meelitavad aeda meeputukaid. Samuti teevad linnud sinna põõsasse meelsasti pesa.

Viirpuud võib istutada nii kevadel kui ka sügisel. Kevadel võib teda istutada kohe, kui pinnas soojeneb, püsivasse kohta. Sobivaimad on selleks umbes kaheaastased istikud, mis hakkavad kõige paremini kasvama.

Märksõnad
Tagasi üles