Eesti sealiha kvaliteedimärk aitab tulevikus tarbija jaoks eristuda

Kvaliteedi­kava tulemusena sünnib märk, mida nähes klient võib kindel olla, et liha või lihatoode, mida ta ostab, on eestimaine.  Foto: Mihkel Maripuu

Praegu koostamisel olev kvaliteedikava on toonud Eesti sealihakasvatajad ühise mütsi alla ja ehk juba järgmisel aastal saab tarbija selle töö tulemusena toodete virvarris uut märgist nähes kindel olla, et siga on kasvanud heades tingimustes, tema liha kvaliteetne ja kestlikult toodetud.

„Eesti sealihatootmine järgib juba praegu kõrgemaid nõudeid, kui Euroopa Liidu baasnõuded seda ette näevad, ja ta on juba täna suuresti kestlik. Kvaliteedikava paneb lihtsalt tootjad ühe mütsi alla ja toob selle teadmise tarbijani, et ta saaks teha teadliku valiku,” sõnastas Eesti Tõu­sigade Aretusühistu juht, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme praegu koostamisel oleva kava eesmärgi.

EPKK tarneahela nõunik Kaie Laaneväli-Vinokurov täiendas, et kvaliteedikava tulemusena sünnib märk, mida nähes klient teab, et loom on sündinud ja kasvanud Eestis ning ka ülejäänud tarneahela jooksul on temaga kontrollitult toimetatud.

Seda, et ühel hetkel tootjad saaksid oma töö eest mitte ainult õiglast, vaid ka parimat hinda, mida töö väärib, ei saa kvaliteedikavaga muidugi kehtestada, aga Laaneväli-Vinokurov avaldas lootust, et jaekaubandusketid ja kliendid on tulevikus nõus seda kestlikult toodetud liha eest maksma.

Küll aga võidab märgi saanud tootja turunduslikult. „Tarbija ei tee praegu pakendit vaadates vahet, kuidas on kasvatatud Eesti või näiteks Hispaania siga, ta ostab hinda. Aga teades vahet, teeb ta tulevikus teise otsuse,” märkis ta.

Märk peab olema selge