Austraalias rännanud eestlane hakkas vinnutatud liha tegema

Tiit Efert
Copy
David Vardanianil tekkis vinnutamishuvi Austraalias, nüüd toodab ta Eestis ise vinnutatud liha.
David Vardanianil tekkis vinnutamishuvi Austraalias, nüüd toodab ta Eestis ise vinnutatud liha. Foto: Tiit Efert

Tartumaal Ulila külas valmistab David Vardanian Austraalias omandatud oskuste abil kodumajja kohandatud köögis Snäkisõprade nime all vinnutatud lihatooteid.

Algselt oli ettevõttel pikk ja keeruline nimi, aga siis küsiti Davidi käest, mida ta valmistab (snäkke) ja kellele (sõpradele) ning uus nimi oligi valitud. „Köögi ohverdasin tootmiseks, endale söögi valmistamine käib koridori loodud ajutises köögis,” lausus David. Aga tal on hoovis pooleli ehitus, kuhu tuleb spetsiaalselt liha valmistamiseks uus köök.

Maailma ja liha avastama

Vinnutamiseks sobivad veise tagaosa ja tagaosa sisetükk. Peab natuke rasva olema, muidu on vintske. Samas tuleb suuremad rasvatükid ja kelmed eemaldada.

Tükid lõikab ta ise portsjoniteks, marineerimiseks kasutab vaakummarineerijat. „Marineerimisprotsess lühenes kahe päeva pealt tunnile,” märkis David. Õrnem liha marineerub isegi 15–20 minutiga. Vinnutusahjus on liha kuus kuni kaheksa tundi.

Kas liha on valmis, selle tunneb David ära tekstuuri järgi. Liha peab painduma, ei tohi olla krõps ega pooleks murduda nagu tikk. Venitades peavad näha olema valged kiud, aga liha ei tohi olla vetruv. Ahjus ringleb lihatükkide vahel õhk. Korraga saab ta ahju panna 12 kilo toorest liha, millest üle poole vinnutamise käigus õhku haihtub.

Vinnutamishuvi tekkis Austraalias, enne seda oli ta vinnutatud liha näinud vaid tankla poes, maitsnud ta seda polnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles