Maaeluministeeriumis tutvustati erakorralise toetuse mahtusid erinevatele sektoritele

Seakasvatus. Pilt on illustratiivne. Foto: Ain Liiva

Eile, 18. mail toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati, milliseid sektoreid ja millises mahus on kavas erakorraliselt toetada ning mis tingimustel toetust antakse.

„Kohtumise eesmärk oli pidada sektori esindajatega dialoogi erakorralise toetuse tingimuste ja jaotuse üle. Põhimõttelise kokkuleppe saavutasime, mõningad nüansid jäid veel edasiseks aruteluks. Soovime saada täpsed tingimused paika esimesel võimalusel, kuna esimesed toetused peavad olema välja makstud juba 30. septembriks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud põllumajandussektorile mõeldud erakorraline toetuspakett. Selle raames eraldati 500 miljonit eurot sektori erakorraliseks toetamiseks, avati sealiha eraladustamise meede, vaadati üle osa tootmist piiravaid rohestamise nõudeid, anti võimalus teha pindala- ja loomatoetuste ettemakseid ning võeti vastu ajutine riigiabi kriisiraamistik.

500 miljoni euro suurusest erakorralisest toetuspaketist eraldati Eestile 2,5 miljoni eurot, millele on Eesti valitsus otsustanud eraldada lisaeelarvega juurde veel 9,1 miljonit eurot. Osa sellest läheb Euroopa Liidu erakorralise toetuse kaasrahastamiseks, ülejäänu makstakse riigiabina.

Erakorralist toetust on kavas maksta sea-, piimalehma-, lihaveise-, lamba-, kitse- ja linnukasvatajatele ning aiandussektori ettevõtetele. „Toetatavate sektorite valikul oleme arvesse võtnud toodangu, sööda ja muude sisendite hindasid ning sektori esindusorganisatsioonide hinnangut, millised sektorid on hetkel kõige enam kahju kannatanud,“ selgitas Kruuse.

Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt jaotatakse erakorralisest toetusest 4,5 miljonit eurot seakasvatusele; 1,5 miljonit eurot piimalehmakasvatusele; 1,2 miljonit eurot lihaveisekasvatusele; 0,4 miljonit eurot lamba- ja kitsekasvatusele; 2,5 miljonit eurot linnukasvatusele ja 1,4 miljonit eurot aiandusele.

Samuti langetatakse vastu võetud lisaeelarvega valitsuse ettepanekul erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär miinimumtasemele, milleks on 21 eurot 1000 liitri kütuse kohta. „Põllumeestel võimaldab see sel aastal kulusid kokku hoida 4–5 miljoni euro ulatuses, aidates seeläbi leevendada sisendite hinnatõusu ja vähendada survet toiduhinnale,” lisas minister.

Maaeluministeeriumi ettepanekul eraldati lisaeelarvest ka 450 000 eurot, mis võimaldab hoiustada Eestis delegeeritud laovaruna umbes 45 000 tonni teravilja ning suurendada seeläbi riiklikku toidujulgeolekut.