Kanapidamine on taas tõusuteel

Kanu võetakse mitmel põhjusel – et saaks mune, seltsi ja tegevust. Foto: Marianne Loorents

Kui kaks aastat tagasi kolisid paljud koroonapiirangute tõttu linnast maale, oli suur soov osta kanu. Aasta hiljem oli huvi leigem, kuid sel kevadel on kanade soetamine taas väga populaarseks muutunud. Just nii kirjeldab Äntu mõisa tegevjuht Diivi Põdersoo olukorda.

Põdersoo sõnul võetakse praegu kanu pigem toiduainete hinnatõusu ja üldise elukalliduse tõttu. „Äntu mõisast ostavad munakanu hobipidajad. Palju on kanapidajaid, kellel soojustusega kanapidamise ruumid puuduvad, seetõttu aktiveerub kanade nõudlus soojade ilmade saabudes,” ütles ta.

Marko Evestus, kes Raplamaal kodulinde kasvatab, tõdes samuti, et ostuhuvi on suur. „Peaaegu kogu mu klientuur on väikepidajad. Tänavu pole ostuhuvi võrreldes eelmise aastaga raugenud ja pakun, et see tõuseb veelgi, sest muna hind poes läheb järjest kallimaks,” arutles ta.

PRIA teabeosakonna meediasuhete juhtivspetsialist Tiia Tamm-Suik sõnas, et viimastel aastatel on kodulindude pidamine füüsiliste isikute seas tõusuteel ning selle kohta küsitakse teavet nii infotelefoni kui ka e-kirja teel. „10. mai seisuga tegelesid meile teadaolevalt füüsilised isikud kodulindude pidamisega 1537 tegevuskohas. Võrdluseks saame välja tuua, et seisuga 1. veebruar 2020 oli registreeritud 1265 tegevuskohta,” rääkis ta.

Munakanade pidamisele tänavu mais järgnevad populaarsuselt pardid (189 tegevuskohta), haned (165 tegevuskohta) ja kalkunid (96 tegevuskohta).

Evestuse sõnul on põhjuseid, miks otsustatakse endale kanu soetada, mitu. „Soovitakse oma muna, sest see on tervislik, lastele värvikirevust ja tegevust ning vanemad inimesed otsivad omale seltsilisi. Tavaline on, et ostetakse maja ja pärast seda võetakse majapidamisse kanad,” rääkis ta.

Diivi Põdersoo sõnul soosib kanade võtmist ka see, et kodus ja aias on piisavalt ruumi ja aiasaadusi, mis kanadele nokapärased. „Tervete ja õnnelike lindudega tegelemine annab ka palju häid emotsioone. Tihti kuuleme kiidusõnu ja head tagasisidet pikaajalistelt lojaalsetelt ostjatelt ja seda on alati rõõm kuulda.”

Tingimused olgu täidetud

PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuleb enne mis tahes looma või linnu võtmist tutvuda, mida nad eluks vajavad – milline elukeskkond sobib, mis toitu ja kui palju ruumi nad vajavad.

Arvestama peaks sellega, et loomapidamisega kaasnevad kulud, näiteks tuleb rohusööjate jaoks soetada talvevaruks hein jne. „Kui naabrid paiknevad vahetus läheduses, on mõistlik ka naabritega asjad läbi rääkida, nii ennetatakse võimalikke probleeme,” soovitas Kalda.

Loomapidamiseks asukohast tulenevalt takistusi ei ole, välja arvatud tiheasustusega aladel, näiteks linnades või alevites, kus kohalik omavalitsus võib kehtestada oma looma­pidamise eeskirjadega haldusterritooriumil täiendavaid tingimusi.

Tamm-Suik tuletab meelde, et kui füüsiline isik otsustab hakata pidama kodulinde, tuleb tal esitada põllumajandusloomade registrile e-PRIA kaudu loomapidamisega tegelemise teade ning anda kodulindude arv tegevuskohas kuu lõpu seisuga järgmise kuu 5. kuupäevaks. Hiljem tuleb kodulindude arv teatada ainult siis, kui arv on võrreldes eelmise kuu lõpu seisuga muutunud.

Pidamine eeldab teadmisi

Et kanadega kooselu kulgeks probleemideta, tasub kinni pidada mõnest soovitusest ja rusikareeglist. Evestuse sõnul tuleks esmalt uurida, milline on ostetavate kanade pidamisviis seni olnud ja millistes tingimustes nad on elanud. „Näiteks minu müüdavad linnud on siseruumidest ja seega tuleks neid välitingimustega harjutada tasapisi,” selgitas ta.

Veenduma peaks ka selles, et linnud oleksid kaitstud väliste ohtude, näiteks kiskjate eest. „Jooginõu tuleks puhastada 3–4 korda nädalas ja söötur peaks püsima puhtana. Lindlat tasub koristada regulaarselt kord kuus ja desinfitseerida vähemalt kord aastas,” andis Evestus nõu.

Kindlasti ei tohiks karta müüjalt kõiksugu küsimusi küsida, isegi kui need tunduvad endale rumalad. „Näiteks kui on probleem, et ostetud kanad ei hakka sööma. Põhjuseid võib olla mitu, kuid tavaliselt on süüdlane ebakvaliteetne või imeliku värvusega toit. Kliendiga vesteldes jõuame koos lahenduseni,” rääkis Evestus.

OÜ Sanlind juhataja Andres Puksov soovitab kindlasti osta nooremaid kanu või hoopis noorkanu, kes pole veel munemist alustanud. „Paraku müüvad suurtootjad enamasti kanu, kes on juba aasta munenud. Need kanad vahepeal sulgivad ja hakkavad siis jälle munema, kuid väiksemas mahus,” selgitas ta.

Ei tasu unustada ka seda, et kana armastab sooja ja vajab õiget valgusrežiimi.

Hea munevuse eeldus on korralik ja tasakaalustatud toit. „Peale selle, mis kodukanad õues nokkides saavad, on neile kindlasti vaja lisaks anda jõusööta või muud segu, kus piisavalt proteiini, mineraale ja vitamiine,” kõneles Puksov. Ei tasu ka unustada, et kana armastab sooja ja vajab õiget valgusrežiimi.

Põdersoo sõnul oleks ideaalne, kui inimene, kes soovib kanade või kodulindudega tõsisemalt tegeleda, läbiks vastavad kursused. Näiteks koolitab Järvamaa Kutsehariduskeskus linnukasvatajaid juba kümmekond aastat. „Esiteks sellepärast, et omandada teadmised kanade pidamisest. Teiseks sellepärast, et lindudel on palju haiguseid, mida kannavad kodulindudele edasi metslinnud ja närilised. Nakkushaiguste osas oli ärev nii eelmine kui ka käesolev kevad, sest on lindude rände aeg ning linnu­gripioht meie kodulindudele on kasvanud.”

Põdersoo paneb hobikanapidajatele südamele, et tegemist on elusolenditega, kelle pidamine eeldab vastutust ja teadmisi. „Me vastutame nende eest, kelle me oleme taltsutanud,” tsiteeris Põdersoo lõpetuseks „Väikest printsi”.