Metsamuld on tõeline seemnepank, kus paljude taimede seemned ootamas neile sobivate kasvutingimuste teket. Varjuandva metsa all arenevad seemnetest vaid metsataimed, pärast raiet tärkavad valgusrikastes oludes hoopis teised liigid, kelle olemasolu selles kohas poleks osanud varem aimatagi.
Näiteks võib paksu metsa all leida üksikuid metsmaasikataimi, aga raiesmikul hakkavad need päikest armastavad taimed vohama ja marju kandma, puude kasvades taandub maasikas taas ja osa seemneist jääb mulla seemnepanka uut tulemist ootama.
Pärast raiet hakkavadki metsas jõudsamalt kasvama need taimeliigid, mille seemned juba aastakümneid mulla seemnepangas ootel. Igal metsatüübil oma pärlid, mõnel, nagu öeldud, maasikad, teisel vaarikad ja kolmandal hoopis põdrakanep, mis on suve teises pooles mesilastele väga tähtis korjetaim.
Eesti Maaülikooli zooloog Tiit Randveer rääkis, et esmalt raiesmikule peale kasvav võsa meeldib väga paljudele loomadele, just sellistele, keda inimesed hästi tunnevad: metskits ja põder. Aga ka hundile, karule ja ilvesele, kes tulevad sõralistele ehk oma toidulauale järele.
Dendrofaagidel ehk puude ja põõsaste võrsetest ja koorest toituvatele loomadele on võsa rikkalik toidulaud. Kui keskealises metsas võib üks dendrofaag, näiteks põder, saada kümnetes kilodes toitu ühelt hektarilt, siis raiesmikult sadades kilogrammides ja 15aastasest männinoorendikust tonnides toitu ja väga oluline – loom ei pea toitu otsides ringi käima.
