Taimepuuduse muret lahendab metsaistutamise pikem planeerimine

Riigimetsa Majandamise Keskuses on tänavu kavas kasvama panna 10 miljonit mändi, 11 miljonit kuuske ning kolme miljoni jagu sangleppa ja kaske. Foto: Marianne Loorents

Uue metsa rajamise soov on aasta-aastalt kasvanud ja seega on suurenenud ka nõudlus metsa istutatavate taimede järele, mis on omakorda viimastel aastatel kaasa toonud kevadise taimepuuduse. Tänavu­kevadised nõutumad taimed on arukask ja harilik mänd.

„Tegelikult isegi kuusk, mänd ja kask,” täpsustas Era­metsakeskuse juhatuse liige Gunnar Reinapu, selgitades, et lõpuks taandub see kolmik ikkagi majanduslikule kasule, sest nendest puuliikidest tõuseb metsaomanikule kõige rohkem tulu.

Ligi pool miljonit taime rohkem

Kuigi kevad on olnud külm ja metsaistutamist tulnud edasi lükata, on aeg siiski selleks küpseks saanud ja nagu Reinapu mai esimesel nädalal ütles, siis temale teadaolevalt veel tänavu taimepuudust pole tekkinud. „Veel muidugi ei tea ka, kui paljudes taimlates taimi võis puudu jääda, aga ilmselt varsti on sellest kuulda,” lausus ta. Vajadus kevaditi metsa istutada on tekkinud sellest, et metsa raiutakse ja metsaomanikul on metsauuendamise kohustus.

Murekoht peitub selles, et pika aja peale ette pole era­metsades tehtavaid raieid võimalik prognoosida ja metsataimekasvatajatel on keeruline tööd planeerida ja tekkiva nõudluse korral kliente taimedega varustada. „Ei tea pikaajaliselt, kui palju on istikuid tarvis ja ega taime mõne kuuga ei kasvata – metsapuutaim kasvab aastaid,” ütles ta. Istutusmaterjali sujuvamaks tootmiseks oleks hea teada kaks või kolm aastat raiemahte ette, aga raied sõltuvad näiteks ilmastikust ja puidu hindadest.

Kui hinnad on kõrgemad ja talv korralik, tehakse ka raieid keskmisest rohkem ning kui ette ei mõtle ja taimi varakult ära ei telli, võibki taimedest ilma jääda.