Roheline gurmee loodusest

Karulauguaeg on kohe lõppemas, aga veel jõuab teda korjata ja sügavkülmagi varuda. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Käes on rohekevad – kõige rikkalikum aeg looduses rohegurmaanile. Praegu saab nautida kõike värsket, mida loodus söögiks pakub.

Karulauguaeg on ammu käes ja hakkab varsti kahjuks lõppema. Kõige lihtsam on karulaugust valmistada salatit, kiiresti valmib hapukoorega salat. Kes soovib, lisab noori rediseid või tomatit, kes tahab toekamat salatit, hakib muna sisse. Karulauguvõie ja -pesto sobivad kokku munaga. Pestot võib teha nii seemnete kui juustuga, väga hea on ka India pähklitega. Praegu, mil karulauguaeg hakkab lõppema, tasub seda talveks sügavkülma varuda. Kui sügavkülmast välja võtta, siis kohe enne sulamist purustada ja õliga segada ning pestoks või võideks teha. Kui ära sulab, siis mikserdada kohe õliga.

Külmutatud karulauk sobib supi ja salati sisse. Kui karulauku palju käes, võib varsi koos õienuppudega marineerida või hapendada. Kui sügavkülmikut pole, saab lehti ja varsi soolata. Karulaugus on C-vitamiini, rauda, folaate, väävliühendeid. Teda on kasutatud skorbuudi, kehvveresuse, vitamiinivaeguse korral, teises maailmasõjas ka antibiootikumi asemel. Ajaloost on teada, et viikingid istutasid teda randadesse, et oleks võtta, kui randutakse. Ise olen teda kohanud ka Zürichis, seega üle maailma tuntud taim.

Väekas võilill

Võilill on toimeainete poolest kolm korda rikkam kui mis tahes salatitaim, karotinoide on rohkem kui porgandis. Koostises leidub rohkelt vitamiine A, K, B, C, E, mineraalidest kaltsiumi, vaske, mangaani, rauda. Võilillelehtedest saab teha salatit. Kui ei taha mõru maitset, tuleb lehed korjata varjulisest kohast või leheroots eemaldada. Võib leotada ka soolvees, ise ma seda ei tee. Õnneks kestab võililleaeg terve suve, nii et aega nautida on.

Võilillesalatisse haki lehed ja valmista salatikaste palsamiäädikast või Idea farmi õuna­äädikast, võib kasutada ka haput mahla või siirupit, külmpressiõlisid ja mett või suhkrut. Kaste vala võilillelehtedele, lase seista kümme minutit ja lisa riivjuust.

Võililleõisi saab lisada salatitesse, smuutidesse, aga neid võib ka praadida või frittida. Kui ei taha sõrmi tainaseks teha, jäta varred lõikamata, kasta varrest kinni hoides taina sisse ja siis õlisse. Hiljem lõika vars ära. Tainasse läheb muna, piim, jahu, pipar, aga võib lisada ka praegu looduses leiduvaid maitsetaimi maajalga ja salukõdrikut. Õitest valmistatakse veini ja siirupit ehk võilillemett. Õienuppe ka marineeritakse.

Naat, põdrakanep, pärn ja teised

Naat on ammu väljas, teda on kasutatud liigeste ravis ja podagra korral soolade väljutamiseks. Söögiks on parim noor naat, kui lehed on veel kinni. Siis on hea teha pirukat, pestot, suppi või omletti sibulaga. Edaspidi võib naati kuivatada või teha fermenteeritud teed. Naadis on rohkesti kaaliumit, K- ja C-vitamiini. Tugevdab liigeseid, hambaid ja igemeid, korrastab vedeliku tasakaalu kehas, südametööd.

Põdrakanepivõrsed on samuti varsti olemas. Kuni 15 cm on ülimaitsvad aurutatuna või vokituna või võis praetuna, lisaks ainult soola ja pipart. 1–2 cm pärnalehed on sobiv salatimaterjal koos karulaugu või murulauguga, lisaks kerge salatikaste õlist, hapukast mahlast ja meest. Sobib hästi liha kõrvale.

Kortslehe noored lehed sobivad salatiks koos murulaugu ja noore põdrakanepiga, kõik koos hakkida ja hapukoorega segada. Kortslehelehti on ka tainasse kastetult paneeritud ja hapendatud. Kortslehel on põletikuvastane toime, kasulik naistele, aga ka neerupõletiku ja köha korral.

Põldosi on räni allikas, noori eosepäid võib praadida, vokkida või puljongisse lisada. Vanasti söödi ka juuremugulad ära. Põldosi kasvab põldudel ja liivastel pindadel.

Majoneesi, võideid ja kastmeid saab samuti maitsestada praegu looduses leitavate taimedega. Salukõdrik annab mädarõika-küüslaugumaitset, teda võib leida kuivematest salumetsadest või mändide alt. Maajalg on pipart meenutava maitsega, tema kasvab murus, varsti õitseb lillade õitega.

 

RETSEPTID

Naadipirukas

Tainas: 300 g täisterajahu, 150 g võid, 100 ml vett, 0,5 tl Himaalaja soola, törts alkoholi, soovi korral seemneid.

Kate: 0,5 l tükeldatud naadilehti, 1 tükeldatud paprika, 400 ml koort või keefiri, 0,5 tl Himaalaja soola, 5–6 muna.

Valmista leht- või muretainas. Vooderda vormi põhi tainaga ja lase 200kraadises ahjus 10 min küpseda. Võta välja, laota põhja tükeldatud noored naadilehed, paprikatükid ning vala üle muna-vahukoorekastmega või muna ja rõõsa koore kastmega. Koore asemel võib kasutada ka keefiri. Kastme valmistamiseks võta 5 muna ja 400 ml koort või keefiri, lisa soola ja pipart. Kui meeldib, siis ka tšillit. Võid lisada ka juustu. Küpseta 180kraadises ahjus 20–30 min. Kui ei saa jahu süüa, võib vormi põhja katta seemnetega, sobivad päevalille-, kõrvitsa- jm seemned.

Naadi­omlett

2–3 sibulat, peotäis hakitud naadilehti, soola, pipart, maitsetaimi, soovi korral paprikatükke või tšillit, praadimiseks rasva või õli. Prae sibul klaasjaks, lisa hakitud naadilehed, lisa lahtiklopitud munad, sega, lisa maitse­ained ja prae läbi või lase kaane all hüübida.

 

Naadiomlett

2–3 sibulat, peotäis hakitud naadilehti, soola, pipart, maitsetaimi, soovi korral paprikatükke või tšillit, praadimiseks rasva või õli. Prae sibul klaasjaks, lisa hakitud naadilehed, lisa lahtiklopitud munad, sega, lisa maitseained ja prae läbi või lase kaane all hüübida.