Korraldatud jäätmeveost ei saa üle ega ümber

Kuigi inimene ise võib leida, et tal jäätmeid ei teki, pole tal võimalik prügiveoteenuse lepingust pääseda, sest kui kinnistul elatakse, tekib seal asjatundjate hinnangul paratamatult ka jäätmeid. Foto: Arvo Meeks

Toomas on Põlva vallas Ahja külje all elav pensionär, kes enda sõnutsi oma majapidamises prügikonteinerit ega prügiveoteenust ei vaja, sest suudab kogu tekkinud prügi ise ära utiliseerida. „Kogun jäätmed eraldi kottidesse või kastidesse ja viin jäätmejaama, kõik põleva põletan kodus katlas ning orgaanilised jäätmed rändavad komposti,” selgitas ta.

Hoolimata sellest, et enda sõnutsi härral olmeprügi ei teki ning konteinerit ega prügiveoteenust ta ei vaja, avastas ta ühel hetkel enda suureks üllatuseks, et tema nimel on siiski valla poolt Keskkonnateenustega leping sõlmitud ja et ta võlgneb neile tühisõidu eest. „Maksin ära ja lootsin kõige paremat, kuid järgmises kvartalis tuli jälle arve. Kuna oleme abikaasaga pensionärid, siis meil suuri jäätmekoguseid ei teki, aga raha tarbetute teenuste eest tasumiseks napib. Nii tegingi vallale jõulutoetuse avalduse, mis rahuldati, ja nüüd suunan saadud raha ebavajaliku teenuse eest maksmiseks,” rääkis ta.

Põlva vallavalitsuse avalike suhete juhi Annely Eesmaa sõnul jõustus jäätmeseadus, mis kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil, juba aastal 2004. „Jäätmeseaduse järgi saab korraldatud olmejäätmete veost isiku vabastada ainult siis, kui tema kinnistu peal ei elata. Muid prügiveost vabastamisi seadus ette ei näe,” selgitas ta. Teisisõnu on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga liitumine Põlva vallas kohustuslik.

Küsides Keskkonnaametilt, miks ei või erandkorras vabastada inimesi prügiveoteenuse lepingust, kes enda prügi utiliseerimisega iseseisvalt suudavad ja soovivad tegeleda, vastas Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna jäätmebüroo peaspetsialist Helen Akenpärg, et kui kinnistul elatakse, tekib paratamatult ka jäätmeid.