Padisel saab lähemalt tutvuda tuuradega

20200. aastal lasti esimest korda Narva jõkke saatjatega tuurakalad. Foto: Kadri Kauksi

Sel laupäeval, 21. mail toimub Padisel ühteaegu hariv ja meelelahutuslik kalapäev, millega tähistatakse üleilmset rändekaladepäeva. Ürituse tähtkalad on sel korral tuurad, kelle toob kohale RMK Põlula kalakasvatuskeskus ning kelle asustamist ja tolle tulemusi tutvustab Eesti Loodushoiu Keskus.

Sel päeval saab lisaks tuuradele tunnistada teaduslikku elektripüüki, harjutada püügivõtteid, ammutada ohtralt kalatarkust ning maitsta hõrke kalatoite. Päevajuhiks on kalaentusiast ja aasta keskkonna mõjuisik Reigo Ahven.

Rändekaladeks nimetatakse neid kalu, kes kudemiseks vahetavad oma tavalise veekeskkonna teise vastu. Nii on sel päeval fookuses lõhed, meriforellid, angerjad, tuurad ja teised meie vetes elavat või tulevikus siia naasevad rändekalad.

„Rändekalade paremaks käekäiguks on kaladel inimeste vastu just ka inimese abi,“ ütleb keskkonnaminister Erki Savisaar. „See seisneb rändetakistuste likvideerimises meie jõgedes ja ka kalade taasasustamises,“ selgitab keskkonnaminister. Ta toob näiteks Eesti Loodushoiu Keskuse ja RMK Põlula kalakasvanduse viimaste aastate tuurade Narva jõkke asustamise, mis on andnud häid tulemusi.

Samuti Sindi paisu likvideerimise, mis on toonud tuhandetele kalastajatele väga vingeid kalapüügivõimalusi seal, kus varem võis püüda nagu kaevul. ”Suurt rolli mängib ka vabatahtlik ja kutseline kalavalve, kes üheskoos kalade kudeajal veekogudel silma peal hoiavad.”

”Ürituse asukohavalik ei ole kaugeltki juhuslik, vaid pigem tõstab esile kalade mõistes just neid vähem tuntumaid paiku, kus tegelikult käib samuti vilgas kalaelu. Lääne-Harju vallal on umbes 100 kilomeetri pikkune rannajoon, samuti voolab vallast läbi mitmeid suuremaid ja väiksemaid jõgesid, kus rändekalad tegutsevad,” ütleb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. Ta lisab, et ühelt poolt annab päev võimaluse saada kalatargaks, teisalt populariseerida vallas vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki.

Nagu nimigi ütleb, siis rändekalad võtavad kudemiseks ette pikki rännakuid ning peavad saama seda vabalt teha. Ometi on kalade teel ees mitmeid tõkkeid, mis nende rändetee kinni panevad. Nii ongi rändekalade päeva üks eesmärk tutvustada ka seda, kuidas rändeteid avada ning mida riik selleks teinud on.

Vooluveekogude tervendamisest ning kalade kasvatamisest ja asustamisest räägivad RMK ja tolle koosseisu kuuluvast Põlula kalakasvanduse spetsialistid. Seaduskuuleka kalastaja õigusi ning kohustustusi tutvustab Keskkonnaamet. Kalakaitsehooaja kohta annab infot Vabatahtlik Kalakaitse. Kalanduse Teabekeskus on välja pannud teadusliku elektripüügi, mida demonstreerib kalateadlane Martin Kesler. Spinningu- ja lendõngeviskeid näitavad ja õpetavad Eesti Castingu Liidu esindajad. Veeohutusest räägib ja veepäästet tutvustab Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad.

Üritus toimub Padise mõisa pargis, valitsejamajas ning kloostri lähistel. ”Padise kloostris käis omal ajal vilgas kalakasvatus ning ka kalasöömine, näiteks on arheoloogide sõnul selle müüride vahel kindlalt söödud teiste kalade hulgas ka angerjat, (meri)forelli ja teisi rändekalu,“ selgitab Jaanus Saat.

Üks oluline osa rändekalapäeval on ka kala väärindamisel ning sellel, kuidas kalast maksimaalselt liha kätte saada ning mida tollest valmistada. Seda õpetab kalakokk Hanno Kask ning spetsiaalse kalamenüüga toetab Padise Kastell.

• Rändekalade päeva korraldavad Lääne-Harju vald, Keskkonnaministeerium ja Kalanduse Teabekeskus 21. mail, kell 11–15.
• Partneriteks on RMK, Keskkonnaamet, Loodusmuuseum, Eesti Loodushoiu Keskus, Vabatahtlik Kalakaitse, Päästeamet, Kalatuba, Padise Kastell. Üritust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Struktuurifondist.