Pärnu linnalehmade projekt noppis Euroopas maineka auhinna

Pärnu Rannaniit oma linnuvaatlustornide ja linnalehmadega on elanike poolt hästi vastu võetud. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Euroopa aianduspärandi võrgustik (European Garden Heritage Network ehk lühidalt EGHN), mis tunnustab eristuvaid ja silmapaistvaid avalikke parke, aedu ja avalikult kasutatavaid alasid, annab sel aastal auhinna Pärnu linnalehmade projektile. Linnalehmade projekt pälvib peaauhinna kultuurmaastiku kaitse ja arendamise kategoorias („Protection or Development of a Cultural Landscape“).

Auhinnatseremoonia toimub 24. juunil Düsseldorfis. Tunnustatavaid on viie kategooria peale kokku üheksa.

2012. aasta jaanuaris Pärnu linna, keskkonnaameti ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži koostöös käivitunud linnalehmade projekti eesmärgiks oli taastada Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniidud, rannikulõukad ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad. Selleks oli vajalik niidu puhastamine roost, lõugaste puhastamine sinna kogunenud setetest, rannaniidu loodusliku veerežiimi taastamine ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine.

Seejärel tulid rannaniidule, mida on ajalooliselt rannakarjamaadena peetud, tagasi veised.

Projektil on olnud veel teinegi oluline eesmärk - tutvustada inimestele kaitseala ja ehitada selleks välja turismitaristu (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms).

2016. aasta lõpuga sai linnalehmade projekt läbi, aga valminud turismitaristu eest hoolitseb Pärnu linn edasi ning rannaniite hooldavad igasuviselt veised.

Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 1,14 miljonit eurot, millest 75% oli Euroopa Ühenduse LIFE + Nature programmi ja 25% Eesti riigi panus.

Viis aastat keskkonnaameti poolt linnalehmade projekti juhtinud Bert Holmi sõnul on Euroopa aianduspärandi võrgustiku auhind Pärnule väga suur tunnustus.

Holmi sõnutsi jälgis EGHN hindamiskomisjon linnalehmade projekti edenemist Pärnu rannaniidul mitu aastat. Organisatsioon tahtis olla veendunud, et projekti käigus saavutatu ja alustatud tegevused jäävad püsima ka pärast kindlate ajaraamidega projekti lõppu. Kuna ajaloolisel jätkusuutlikul viisil Pärnu rannaniidu hooldamine jätkub, turistidele mõeldud taristu on endiselt kasutuses ja ala inimeste hulgas populaarne, saabki linnalehmade projekt auhinna alles kuus aastat pärast projekti ametlikku lõppu.

Eri valdkondade ekspertidest koosnev žürii tõi linnalehmade projekti plussidena välja seda, et kogu ettevõtmine on olnud jätkusuutlik, linn on tänu projektile roheliselt arenenud ja et linnalehmade projekt aitab linnal kliimamuutustega kohaneda.

Pärnu abilinnapea Irina Talviste tõdes, et kuigi linnalehmad on juba mitmeid aastaid Pärnus igasuvised külalised, tekitavad need suvpealinlastes endiselt aegajalt elavat diskussiooni.

„Ollakse veiste poolt või siis vastu, aga ükskõikseks ja erapooletuks ei jäta rannal pilliroogu nosivad veised vast kedagi,“ märkis Talviste.

Ta lisas, et kõik linnad otsivad enda tutvustamiseks väljaspool Eestit „seda miskit“, mis neid teistest linnadest eristab.

„Üllatusauhind, mis meie linnalehmade projektile osaks langes, turundab Pärnut paljudes Euroopa riikides ja aitab Pärnul silma paista ning seda kindlasti mitte negatiivses mõttes. Püüame siis ka ise pärnakatena nii sellest tunnustusest kui ka sarvikutest rannaniidul rõõmu tunda,“ lausus Talviste.

Euroopa silmapistvaid rohealasid tunnustab EGHN alates 2010. aastast. Aastaks 2021 oli auhinna pälvinud 100 laureaati 17st Euroopa riigist.

Teiste seas on tunnustuse pälvinud sellised tuntud ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad kohad nagu Kew botaanikaaed Londonis, Sintra kultuurmaastik Portugalis, Lorschi klooster Saksamaal, Ühendkuningriigi Kuninglik Aiandusühing oma aedadega ja Chaumont-sur-Loire rahvusvaheline aiafestival Prantsusmaal.