Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Põllumees: haned on nuhtlus ja neid aitab põllult eemal hoida vaid tina

Copy
Haned põldudel.
Haned põldudel. Foto: Margus Ansu

Haned on põllumehele suur nuhtlus, suur on ka aja- ja energiakulu, mis läheb nende peletamisele teraviljapõldudelt. Kui seda ei tee, söövad nad tärkava taime aga lihtsalt ära.

Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi juht Jaak Läänemets (pildil) on rahul, et hiline kevad on nende kandi põldudelt haned siiani eemal hoidnud. „Ka viimasel kahel-kolmel päeval (vestlus toimus neljapäeval – toim.) olnud aktiivsemad ülelennud veel peatuma ei jäänud. Meil pool põllupinnast alles hakkab lume alt välja tulema,” lausus ta.

Jaak Läänemets.
Jaak Läänemets. Foto: Elmo Riig

Samas hõisata pole veel midagi, sest kogu jant on ees, tulemata nad ei jää. „Haned on üks suur nuhtlus, kohutav aja- ja energiakulu, mis läheb nende peletamisele,” kurtis ta. Peletamiseks kasutavad nende kandi põllumehed nii gaasipaugutajaid, ilutulestikurakette kui ka laserkiirega jälitamist. Laserkiirega saab näidata küll kaugele, kuid aitab see vaid hetkeks, märkis Läänemets, tõdedes, et hästi aitab ka vana hea hernehirmutis. „Tühjadest väetisekottidest teeme hernehirmutise, helkurvest selga ja harjavarre otsa. Aitab hästi, tuleb vaid tihti kohti põllul vahetada.”

Ühest piisab

Ent kõige efektiivsem peletus praeguse hanede arvukuse tõusu juures on Läänemetsa sõnutsi hanedele tina anda. „Üks hukkunud lind karjast on piisavalt hea heidutus. Üks püssipauk mõjub pikemalt ja säästab meid sadadest tühja lastud paukudest. Kahju, et siiani otsitakse põhjusi, miks seda ei tohi teha,” kinnitas ta.

Võrtsjärve lähedal Ranna Farm OÜs agronoomina töötava Margus Algo meelest on kõige mõistlikum väljapääs hanede arvukuse tõusust tingitud olukorrale letaalne jaht. Seda nii lindude arvukuse ohjeldamisel kui ka põllumajandustootmise läheduses elavate inimeste seisukohast. „Kaks aastat tagasi, mil seda teha võis, näitas statistika, et maha lastud hanede arv oli olematult väike ja jäi lubatud maksimumnormist mitmekordselt puudu, kuid kasu põllumehele oli meeletu,” kinnitas ta, lisades, et hanede laskmisega põldudel saab neid edukalt suunata neile vähem väärtuslikele rohumaadele, kus nad võivad südamerahuga rohtu süüa.

Seni aga, kui seda ei tohi, tuleb selleks, et mitte kaotada saaki, teha aprilli algusest kuni mai keskpaigani kestva hanede rände ajal suurt lisatööd. „Meile, piimakarjakasvatajatele, on äärmiselt oluline esimene siloniide. See on kõige väärtuslikum ja saagikam. Kui selle aga haned lihtsalt ära söövad, on seis üsna keeruline. Rahaline kahju on suur, 40hektariliselt põllult üle kümne tuhande euro,” selgitas ta.

Seda teab Algo tehtud katselt, kui nad neli aastat tagasi, mil alustati letaalse jahi uuringuga, hoidsid 40hektarilise hanede lemmikpõllu puhtana ja saavad sellelt üle kümne tonni rohkem saaki. „Lausa suu vajus lahti, sest ettevõttele tähendab see kümme-üksteist tuhat eurot lisa,” märkis ta.

Põldudel tuleb sõita kaks korda päevas: hommikul, kui haned järve pealt tõusevad, ja õhtul, kui nad üle põllu järvele tagasi lendavad.

Ka sel aastal saab Algo veel mõneti nautida eelmiste aastate töö tulemust, sest hanedel on hea mälu ja piisab vaid autoga sõitmisest põlluteedel, kui haned ära lendavad. Põldudel tuleb sõita kaks korda päevas: hommikul, kui haned järve pealt tõusevad, ja õhtul, kui nad üle põllu järvele tagasi lendavad. „Tuleb olla olemas ja häirida hanesid põldudele laskumisel. Olen täheldanud, et haned hakkavad vaikselt aru saama, et jahti enam ei toimu, ja muutuvad julgemaks,” nimetas ta. See ei tõota põllumehele head, sest silma tuleb peal hoida ligi tuhandel hektaril. Haned võtavad muidu lõivu nii taliviljapõldudelt kui ka ootavad ära suvivilja tärkamise ja see on põllumehele veelgi suurem kaotus.

Paugud häirivad inimest

Tänavune külm kevad vähendas muret hanedega ka Viru-Nigula teraviljakasvatajal Olav Kreenil (pildil), kelle taimekasvatusettevõtte Rabaveere Farm OÜ ligi 600 hektarit asuvad kuue kilomeetri kaugusel merest. „Teine meie võit tänavusel hanede heidutusel põldudelt on see, et põllutööd pole veel alanud. Nii saame pühenduda hanede tõrjele ja seda seni, kuni loodus laseb hakata tegema põllutöid,” rääkis ta.

Olav Kreen.
Olav Kreen. Foto: Agnes Aus

Et haned nende tärkavale teraviljaorasele vähem kahju tekitaksid, kasutavad nad hanede hirmutamiseks väiksematel põldudel stardipüstolit ja rakette, suurematel ja elumajadest kaugemal asuvatel põllumaadel gaasipauguteid. Mees selgitas, et paukude mõjumiseks peavad olema vähemalt kolmelasulised seeriad, laskude vahega vähem kui 20 minutit. Siis on paugud lindudele häirivad, ka inimene ei tohi paugutite läheduses olla kõrvaklappideta. Kreen teab, et heli häirib ka inimesi, kes elavad pooleteise kuni kolme kilomeetri kaugusel. Sellepärast soovivadki põllumehed häirivate paugutamiste asemel pidada hanedele heidutusjahti.

„Soovime saada õigust hanesid kevadel jahipüssiga peletada, see vähendab nii inimeste häirimist kui ka õpetab lindudele kiiremini, et nad pole siin oodatud,” selgitas Kreen, lisades, et sedasi saaks teha ka ornitoloogidega soovitud koostööd ja suunata hanesid aladele, kus nad võiksid üleliigse rohu söömisega hooldada muidu kinni kasvavaid alasid ning pesitsuse ajaks rasva koguda. See oleks ka loodusele kasulik.

Kreen ei mõista, miks aastaid on põllumeestele vassitud haneliste arvukusest ja tal tuli endal läbi töötada mitmeid ingliskeelseid Euroopa veelindude uuringuid, millest selgus, et erinevaid hanesid ja laglesid on enam kui kolm korda rohkem. Selgus seegi, et Eesti linnu-uurijad on sellest teadlikud vähemalt 2017. aastast. Kreenile on siiani arusaamatu, mis huvi on olnud neil sellest siiani vaikida. „Arvukuse kasvu põhjusena toodi uuringus välja looduskaitset ehk siis vähenenud jahtimist, samuti talvitumisaladel Hollandis, Saksamaal juba eelmisel sajandil suurenenud toidubaasi,” sõnas ta.

Kui teiste metsa- ja põllulindude rollist ökosüsteemis saab Kreen väga hästi aru, sest nad aitavad putukate söömisega hoida põllul ja metsas kontrolli all kahjureid, siis hani sööb vaid taimi. „Nii võiks hani olla nagu tavapärane rohusööja uluk, kuid erinevus on rändeline eluviis, mis välistab ka looduslike vaenlaste väljakujunemist,” arutles ta.

Tagasi üles