R, 9.12.2022

Viimast korda saab kaasa lüüa suurel nurmenukuvaatlusel

maaelu.postimees.ee
Viimast korda saab kaasa lüüa suurel nurmenukuvaatlusel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nurmenukud õitsevad enamasti mai alguses ja üle-eestilisel talgupäeval peaksid nad seega täies õies olema.
Nurmenukud õitsevad enamasti mai alguses ja üle-eestilisel talgupäeval peaksid nad seega täies õies olema. Foto: Marko Saarm

Neljandat ja viimast korda koguvad Tartu Ülikooli teadlased kõigi eestimaalaste abiga nurmenukkude andmeid, mis annavad olulist infot meie muutuva looduse kohta. Kodulehe nurmenukk.ee kaudu saavad kõik inimesed väikese vaevaga nurmenukuvaatlusi sisestada ükskõik millises Eesti või Euroopa paigas.

Eestis on nurmenukk veel üsna levinud ja inimesed tunnevad selle kergesti ära. Seetõttu on väga aktiivselt kolm aastat vaatlusi tehtud ja algatusega hästi kaasa tuldud. „Selline võimalus õues teadlastele vajalikku infot edastada levis eelmisel aastal kulutulena ka Euroopa teistesse riikidesse, kuid kodumaal on nurmenuku-entusiasm siiski märgatavalt suur,“ ütles algatuse üks eestvedaja taimeökoloog Iris Reinula.

„Nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne ja sellega saavad hakkama igas vanuses inimesed. Meie senine kogemus näitab, et kevadine nurmenukukaardistamine annab inimestele põnevat infot nende enda kodukandi kohta. Hea harrastusteaduse projekt annabki vahetult inimesele uut teadmist, midagi, mida edaspidigi tähele panna,“ lisas Reinula.

Nurmenukuvaatluste tegemiseks tuleb leida nurmenukud ja vaadata ühes paigas kuni 100 nurmenukutaime õie sisse. Nurmenukul on kahte tüüpi õisi: S ja L. Kodulehe nurmenukk.ee abil tunneb õite erinevuse kergesti ära ja saab vajaliku info teadlastele edastada. Lisama peaks ka foto vaatluskohast, mistõttu on lihtne vaatlust teha nutiseadme abil.

Kui nurmenukke on vähem, siis piisab ka vähemate õite määramisest. Harilik nurmenukk kasvab teeäärtes, niitudel, parkides ja metsaservadel, üldiselt eelistab see päikesepaistelisi kohti. Rohkem leidub nurmenukke Lääne- ja Põhja-Eestis, kuid seda võib leida üle terve Eesti. Vaatluse tegemiseks ei ole vaja nurmenukke üles korjata ja looduses liikudes tuleb olla tähelepanelik teiste sealsete asukate suhtes.

Elujõulistes nurmenukupopulatsioonides on õietüüpe enamasti pooleks, kuid ulatuslik harrastusteaduseuuring eelnevatel aastatel näitas, et ühte tüüpi nurmenukud on veidi sagedasemad. Samuti leiti, et just väiksemates, inimasustuste lähedastes nurmenukupopulatsioonides on see tasakaal paigast, mis muudab taolised asurkonnad haavatavamaks.

Eesti tulemused on väga põnevad loodusteaduslike alusuuringute kontekstis. Eelmisel aasta vaatluste tulemused mitmest Euroopa riigist seda ka kinnitasid. Vaatlusi tulebki teha mitmeid kordi, kuna see annab olulist väljundit ka looduskaitselistele küsimustele. „Maikuu on looduskaitsekuu, mis on pühendatud püsivale ja muutuvale Eesti loodusele. Nurmenukuvaatlused aitavad maastikumuutusi vahetult jälgida ja analüüsida. Mida suuremal territooriumil seda teha suudame, seda parema pildi me saame,“ ütles Reinula.

  • 2019. aastal alanud harrastusteaduskampaania „Eesti otsib nurmenukke“ algatus on levinud üle terve Euroopa.
  • Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel on partnereid nurmenuku meeskonnas juba 28 riigis.
  • Mitmeski teises Euroopa riigis ei ole nurmenukud enam nii laialt levinud ning on vahel koguni haruldase taimena looduskaitse all.

Nurmenukukampaania on osa teaduse tippkeskuse „EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes“ tegevusest ning algatust juhivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased koos partneritega üle terve Euroopa. Teaduse tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Märksõnad
Tagasi üles