Looduskalender ⟩ Vaese mehe spargel ootab pannile pääsemist

Põdrakanep on praadimisküps. Foto: Kristel Vilbaste

Õrnrohelises metsas käib laulufestival. Igaüks laulab nüüd teistest üle. Ainult tuul suudab hetkeks armunud linnuisandaid vaigistada ja siis püüavad nad taas üksteisest üle hõisata.

 „Mul on kõige ilusam rõduaknaga korter!“ –„Milline kena tunnel on mu pärnaõõnepesal!“ – „Mu aidas, kuusetüvel, on kõige rohkem röövikuid!“ „Piip-piip-piip!“ laseb korraga sekka väänkael. Mille peale must-kärbsenäppi mustavalgekirju isalind ennastunustavalt teda ära ajama tormab. Väänkael väänutab korra pead ja uurib, kust ta tuli... Ja siis „Kuku!“ - „Kuku!“ – „Kuku!“ Justnimelt! Enam ei meelita meid ja pisemaid laululinde metsavahel üksainus kägu, nüüd on neid hõikamas igas metsatukas.

Nüüd on vist juba lihtsam lugeda üles neid, kes veel lõunamaad nautimas – piiritajad, roolinnud, rukkirääk ja veel mõned tegelased. Kuid lindurid on neid tegelikult juba märganud, isegi peoleo ja ööbik on kohal.

Nõgesesupi ja põdrakanepi-spargli aeg

Alõtšad õitsevad. Foto: Kristel Vilbaste

Nädalaga on kulusest üksikute ülaseõitega metsaalusest saanud roheline võlumaa. Kulukord on kaetud naadilehtedega, nõgese kämblapikkused lehed lehvitavad tuules. Maa on täis kõikvõimalikke õitsejaid – siin valendab valgete võsaülastemeri, seal kollendab kollaste ülaste klump.

Kevadine seahernes lehvitab oma lillakaspunaseid õisi. Taimeriik startis nädala alguses suure hooga, muru on täis tuhandeid võililli, vahtraõite magus lõhn ajab pea hulluks. Kikkapüksid on oma kuldsed õied avanud, nõndasamuti kannikesed. Lisaks naadisupile saab teha juba nurmenukusalatit ja nõgesesuppigi. Peotäis põdrakanepit võis paneb peo püsti.

Mets on ülikuiv

Toomingate inimkõrgune võsa on äkki saanud metsa all nähtavaks, just nüüd kevadel on ainus aeg, kui neid märkame ja aeg, kus nad kõike ka endasse peidavad. Kased on korralikult hiirekõrvul ja kuulatavad, millal ometi vihma tuleks, sest metsades on kuiv ja krõbisev ja tuleohtlik. Toomingas peab vist veel õitsemisega hoogu, kergenduseks kartulipanijatele potipõllumeestele, kel kevad sel aastal kiireks läks.

Kui nigulapäev (9. mai) külm on ja põhjatuul, siis on sügis pikk ja soe.

Toomingas puhkeb kohe. Foto: Kristel Vilbaste

Rahvatarkuse järgi on kartuli muldapanemise märguandeks lisaks toominga õitsemisele ka kuldnoka poegade koorumine – õnneks pole taevassiniseid munakoore pooli veel leida, sest muld ongi veel käega katsudes külm.

Karvastel on peenikest peret

Rebastel on juba 3-4 nädalased kutsikad. Põtradel peenike pere sündinud. Sokuisandad on oma sarvi niipalju nühkinud, et kena pehme karvakate on neilt maas, samas pole talvekarv veel täielikult kadunud. Koduloomad on karjamaadel ja trügivad aina sinna, kus mahlasem rohi. Pajud ja vahtrad sumisevad mesilastest ja kimalastest. Kui saate jätke praegu vanad ja kuivanud puud langetamata. Nende õõnsustes võib olla kellegi kodu pisikeste poegadega.

Konnakrooks ja laulu-nätsumull

Pruunide konnade ja kärnkonnade laul on juba vaibumas. Konnakapsas on täisõitsegus ja peagi peaksid alustama nende varjus rohelised konnad oma valju lärmaka laulu ja punnis põsepaunadega. Haruldane mudakonn klugistab tiigi teises servas oma vaikset „klokk-klokk-klokki“, puruvanad sikutavad oma uudset purukoda aeglaselt soojemasse paika. Tiigivesi kihiseb kukrikutest, ujurivastsetest ja kõigest muust. Vapsikud ja herilased otsivad pesapaika, kimalased nii energiliselt, et õhk nende häälest aina kumiseb. Mesilased on nii tööhoos, et neil pole isegi aega aias askeldavaid inimesi uudistamas käia. Ka sipelgad on jalad kõhu alt välja kerinud ja sibavad igal pool ning kergitavad oma pesakuhilaid.

Katseta oma elujõudu

On üks vanarahva tarkus vereimejate vastu. Lase esimestel sääskedel end korralikult täis imeda. Usu, pärast seda esimest korda sa enam kupla ei lähe ja suvised grillipeod mööduvad kratsimata.

LASTELE: Võilillemängud

Ükski teine lill ei paku vist nii palju lusti kui võilill. Temast saab teha pärja, pidada puhkemata õienupu sõda – nipsates pöidlaga nupu lendu, õievarre jämedamalt poolt kolmeks lõhestades saab puhuda peenemalt poolt pillilugusid, vaadata lõua alt, kui palju keegi meist on saanud margariini asemel võid süüa. Ja pulga otsa tagurpidi pistetud võililleõiest saab teha vart lõhestades kräsupäise nuku.

Võilillest saab ka pudrumandalat laduda. Foto: Kristel Vilbaste