Eesti mesi valmib juba aastaid odava kilohinna kiuste

Sangaste mesinik Rein Männiste on tarude ümber rajanud päikeseenergial töötava pingestatud traatidest piirdeaia. Foto: Arvo Meeks

Hilises jahedas kevades ei ole mesinike jaoks midagi erakordset, küll aga teeb muret kõikide sisendite suur hinnatõus, mistõttu loodavad mesinikud, et mee kilohind, mis juba aastaid paigal seisnud, sügisel siiski tõuseb.

Valgamaal 350 mesilasperet pidav osaühingu Sangaste Mesi mesinik Rein Männiste sõnas, et kuigi talvekadu veidi oli, oli valdavalt pilt kevadel hea. „Mesilastele on oluline ühtlane talv, 10 kraadi külma kogu aeg oleks ideaalne,” selgitas ta, et ühtlast talveilma tänavune talv pakkus.

Nüüd mõjutab mesilasi aga jahe ja hiline kevad, sest õitsevaid taimi on vähem ja mesilased ei ole saanud piisavalt nektarit ja õietolmu. Hilises kevades ei ole siiski midagi erakordset: ühel aastal said mesilased esimese korje teha alles poolest maikuust. „Siis tuli kevadel mesilasi tugevalt lisasööta, sest pered hakkasid nälga jääma,” meenutas ta.

Läänemaal Ubasalus sadakonna mesilasperega toimetav Andres Tamla täiendas, et eri piirkondades möödus mesilasperede talv isemoodi. „Minul isiklikult ei olnud hea talvitumine. Tõrjet sai sügisel kõikidele peredele ilusasti tehtud, aga sellest hoolimata oli kadu varroalesta tõttu arvestatav,” seletas ta.

Mesilasmaailma suurimaid pandeemiaid varroalest on ka Eesti mesinike jaoks aasta-aastalt aina valusam teema. „On mesinikke, kel mõnel aastal 40–50% peredest on välja läinud, eks see teeb meele mõruks,” vahendas ta. Ka on hilise kevade tõttu pered vajanud lisasöötmist.

Varakevadel on mesitarude peale maiad ka talveunest ärganud näljased karud, nii ka Valgamaal.