Nädala mõte: omamaist tuleb toetada

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Tarbija peaks teadma, kust tema ostetav liha pärineb. 
Tarbija peaks teadma, kust tema ostetav liha pärineb. Foto: Arvo Meeks

Viimased aastad pole olnud kerged kellelegi, sealhulgas meie maapiirkonna tootjatele, see ei tule ammu enam üllatusena. Küll räsis koroonakriis ja sellega seotud tööjõunappus, siis energiahinnatõus, nüüd mõjutab sõjategevus Ukrainas.

Nende paari aasta jooksul on mitu korda avalikkusesse saadetud sõnumeid, mis lühidalt kokku võttes kõlaksid nii: tarbija saab oma tootjaid aidata, kui eelistab kodumaist.

Eks omajagu seda tehtigi. Mäletan koroona algusajast, kuidas otsiti võimalusi tellida pakiautomaati väiketootjate toodangut, kuigi sarnaseid tootegruppe oleks saanud ka lähedal asuvast poest. Kaubandusketidki pöörasid kodumaisele väiketootjale rohkem tähelepanu ja lettidele jõudis rohkem nende toodangut.

Praeguses kriisis võitleb oma tuleviku eest sealihasektor. Maamessil Maa Elu TV-le antud intervjuus sõnas Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme taas, et ka tarbija saab oma ostuotsustega aidata, kuigi turul on soodsat välismaist liha. Ent seal on mitu aga, mida on Hellenurme ja tootjad varem välja toonud.

Kõigepealt peaks tarbijale märksa selgemaks saama juba pakendit lugedes, kas siga on sündinud ja kasvanud Eestis. Selle nimel ja koostöö suurendamise osas tehakse tööd ka Eesti seakasvatussektoris ning koostamisel on kvaliteedikava. Häid näiteid teistest riikidest on eeskujuks võtta mitmeid.

Samuti on tootjad küsinud: miks ei võiks olla juba eeldus, et meie lasteaiad, koolid, haiglad ja kaitsevägi kasutab toitlustuses just kodumaist liha? See vajaks aga valitsuse tasemel põhimõttelist hoiaku ja seisukoha võtmist.

Kaks aastat tagasi visati Eestis õhku mõte Eesti puu- ja köögivilja käibemaksu langetamisest, et parandada sektori konkurentsivõimet. Aga sinnapaika see jäigi.

Naaberriik Läti tegi selle ära aastal 2018, seal hakkas kohalikele puu- ja köögiviljadele ning marjadele kehtima väiksem, viieprotsendine käibemaksumäär. Juba kaks aastat hiljem nimetati seda kohalikus meedias üheks Läti edulooks.

Eelmisel nädalal ilmus uudis, et suurim köögiviljakasvataja Sagro lõpetab. Ettevõtte juhatuse liikme Aivar Tagasaare sõnul on sisse toodud köögiviljad nii palju odavamad ja erinevalt teistest Euroopa riikidest puudub Eestis riigi tugi toidutootjatele.

Jah. Tarbija saab ja võimaluste piires peabki toetama, aga seda ei saa jätta ainult üksiktarbija õlule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles