T, 29.11.2022

Katusetoetus kinnitas taaskord suurenenud huvi maale kolimise vastu

maaelu.postimees.ee
Katusetoetus kinnitas taaskord suurenenud huvi maale kolimise vastu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lisaks juba traditsiooniliselt kõrge taotluste arvuga Saaremaale paistis tänavu silma ka Põlvamaa. Seal saab aasta lõpuks uue katuse kolm väärikat hoonet, neist üks siinsel pildil.
Lisaks juba traditsiooniliselt kõrge taotluste arvuga Saaremaale paistis tänavu silma ka Põlvamaa. Seal saab aasta lõpuks uue katuse kolm väärikat hoonet, neist üks siinsel pildil. Foto: Muinsuskaitseamet

Eelmisel nädalal selgusid Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused. Traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maastiku omapära säilitamiseks ellu kutsutud voorust sai tänavu katusetöödeks toetust 18 eraomanikku. Toetuste kogusumma oli 200 000 eurot.

Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja Peeter Norgi sõnul esitati taotlusi võrreldes eelmise aastaga tänavu küll vähem, kuid taotluste kvaliteet on tõusnud ja valiku tegemine ei olnud lihtne. Põhjalikud ja läbimõeldud taotlused näitavad, et omanike huvi hoonete kvaliteetse, taluarhitektuuri väärtustava korrastamise vastu on suur.

Esitatud taotlustest on tema sõnul näha ka COVIDi mõju. “Huvi maapiirkondades asuva kinnisvara vastu on kasvanud, soovitakse endale rajada nö teist kodu,” ütles Nork. “Tänu sellele on uut elu saamas nii mõnigi kaua tühjalt seisnud taluhoone.”

Huvi maapiirkondades asuva kinnisvara vastu on kasvanud, soovitakse endale rajada nö teist kodu.

Eraldi esiletõstmist väärib ja heameelt valmistab Peeter Norgi sõnul ka see, et roo- ja puitkatuste töid tegevaid ettevõtteid lisandub igal aastal juurde. Sellel aastal sai töödeks toetust üksteist rookatuse ja seitse puitkatusega hoone omanikku. Lisaks juba traditsiooniliselt kõrge taotluste arvuga Saaremaale paistis tänavu silma ka Põlvamaa. Seal saab aasta lõpuks uue katuse kolm väärikat hoonet. Neli toetust saanud taluhoonet paiknevad rahvusparkides – kaks Lahemaa, üks Matsalu ning üks Soomaa rahvuspargis.

Hindamiskomisjoni liikme, Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse projektide peaspetsialisti Elo Lutsepa sõnul paistis tänavu esitatud taotlustes silma omanike soov hooneid terviklikumalt taastada.

“See on suund, mida oleme viimastel aastatel üha rohkem näinud,” sõnas Lutsepp, “majaomanikud ei mõtle üksnes katuse ehitamisele, vaid peavad silmas ka teisi eesseisvaid töid ja vaatavad hoonet tervikuna.”

  • Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks laekus Muinsuskaitseametile tähtajaliselt 47 taotlust ligi 400 000 euro väärtuses, toetust sai 18 eraomanikku kogusummas veidi alla 200 000 euro.
  • Väikseim toetussumma oli 5000 eurot ning kaheksale toetuse saajale eraldati toetuse maksimaalne summa ehk 10 000 eurot.
  • Vastavalt vooru tingimustele pidi omaosalus moodustama vähemalt poole abikõlblike tööde maksumusest.
  • Taotlusvoorust toetust saanud taluhoonete katused peavad valmima hiljemalt selle aasta lõpuks.

    Toetust saanud hoone Hiiumaal.

    Muinsuskaitseamet

Märksõnad
Tagasi üles