E, 30.01.2023

Nõo Lihatööstuse juht: sööge vähem, aga tervislikumalt

Tiit Efert
Nõo Lihatööstuse juht: sööge vähem, aga tervislikumalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lihalõikamisliin on poolautomatiseeritud, kus masin ütleb lõikajale ette, mida ta tegema peab, ja masin suunab lihatüki ise õigesse lahtrisse.
Lihalõikamisliin on poolautomatiseeritud, kus masin ütleb lõikajale ette, mida ta tegema peab, ja masin suunab lihatüki ise õigesse lahtrisse. Foto: Tiit Efert

Ebakvaliteetse lihatoote ostmine on raharaiskamine, lausus Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. Mai lõpus tähistab Eesti kolme suurema lihatööstuse hulka kuuluv Nõo kolmekümne aasta möödumist esimeste toodete valmimisest.

Esimesed tooted olid rulaad, sardell, poolsuitsuvorst ja röövlipraad. Ettevõtte asutas tunamullu lahkunud Toomas Kruustük Nõo kolhoosi vanasse amortiseerunud sajaruutmeetrise vorstitsehhi ruumidesse. Ta oli varem töötanud Tartu Lihakombinaadis ja Soomes tunnustatud Pekka Pajuniemi lihatööstuses. Seal nägi Toomas Kruustük, kui tähtis on lihatoote puhul kvaliteet, ning lõi enda jaoks standardi, milles ta kunagi järele ei andnud. „Me jätkame sama põhimõtet,” kinnitas poeg Simmo Kruustük, kes vastutab ka Nõo Lihatööstuse turunduse ja müügi eest. „Kvaliteet peab olema peamine.”

Nõo Meat ei tähenda – pole liha

Seetõttu ei kasutata Nõo toodetes kondilihamassi, mis aitab ainult tootel kaalu tõsta, aga toiteväärtust ei oma. Paljudes riikides on selle kasutamine suisa keelatud. „Sööge vähem, aga tervislikumalt – see on meie sõnum,” lausus Simmo Kruustük. Tema soovitas põhjalikult lugeda, mis on lihatootepakendil koostisainete nimekirjas. Kui loetelus on esimesed lihamass, kamar, vesi ning liha tuleb alles pärast seda, peab arvestama, et liha on selles tootes ainult näpuotsaga. Kruustüki sõnul võib toote oskuslikult isegi maitsvaks teha, aga lihastruktuuri peaks sööja ikkagi ära tundma. „See on lihtsalt raha raiskamine,” sõnas ta.

Märksõnad
Tagasi üles