Mõni kriim tahab õhu käes paraneda, teine vajab kinnikatmist

Kuniks on oht, et värske haav võib õues saastuda, peaks selle kinni katma. Hiljem paraneb see kiiremini õhu käes. Foto: Shutterstock

Aias toimetada on kasulik nii kehale kui vaimule. Kui aga tööd tehes end vigastada, siis kuidas haava eest hoolitseda, et kriimud ja haavad kiiresti paraneksid?

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Taimi Taimalu sõnas, et aiatööga kaasnevad ikka väiksemad õnnetused. „Tegijal ikka juhtub.”

Kui enamasti teevad aias toimetades muret väiksed haavad ja marrastused või põrutused, siis on ka muresid, millele tihti tähelepanu ei pöörata. „Üks on päikesekahjustus ning näiteks ka liigese- ja lihasevalu,” nimetas ta. Nende puhul ei pruugi inimene tööd tehes tähelegi panna, et tegelikult on trauma juba tekkinud.

Voolava veega puhtaks

Kui aiatöid tehes nahka kriimustatakse, võib kriim tunduda tühine, kuid see on tarvis puhastada ja kinni katta. „Mida kiiremini see puhastada ja kinni katta, seda kiiremini saab tööga jätkata, ühtlasi väldime tüsistuste ohtu,” selgitas Taimalu.

Voolav puhas vesi on haava puhastamisel esmatähtis, sest tihti on kriimustused mulda täis ja selle väljaloputamiseks kulub rohkelt vedelikku. „Kui antiseptiline vahend on käepärast, siis pärast võiks seda haavale peale pihustada. Silmale nähtav mustus ei olegi teinekord kõige ohtlikum, bakterid, mida näha ei ole, on märksa ohtlikumad,” põhjendas ta.

Üks kardetumaid bakterihaigusi on teetanus, mida põhjustava bakteri Clostridium tetani eosed on mullas, kõdus ja sõnnikus. „Väikeste kriimustustega on risk tunduvalt väiksem, kui kohe haavakese ära puhastate,” ütles ta. Tänu vaktsineerimisele on haigus meilt peaaegu kadunud ja Taimalu sõnul on aiatöid tehes oht teetanust saada väike, kui võrrelda seda näiteks roostes naela jalga astumisega.