Tüütu naat lõigu salatisse ja supisse

Mida noorem naadileht, seda maitsvam. Foto: Toivo Niiberg

Kõigi aiapidajate hirm naat on noorena väga maitsev toidutaim. Kõige väärtuslikum on varakevadine äsja mullapõuest välja trüginud varesejalga meenutav veel täielikult avanemata naadileht. Selliseid „varesejalgu” võib toota terve suve, kui naadi kasvukohta pidevalt niita. Kui taime õitsema ei lasta ja suuremad lehed pidevalt ära lõigata, jätkub salatit kesksuveni.

Maakeral kasvab seitse liiki naati. Toidu ja kummalisel kombel ka dekoratiivtaimena on peamine harilik naat (Aegopodium podagraria).

Kuidas tõlkida sõna naat ja milline on tema päritolu? Taime venekeelne nimetus on snõt. Kunagi oli aga naati kutsutud snõd, mis tähendab eesti keeles toitu või sööki. Arvatakse, et oma esimese nimetuse sai taim 13. sajandil tatari-mongoli ikke ajal, kui suur osa elanikkonnast oli sunnitud varjuma metsa ja korjama söömiskõlblikku rohtu või lihtsalt toitu snet, mis sai palju hiljem nimetuse naat, snõt.

Väga ammu, aga ka praegu söödetakse naadiga kanu, sigu, lehmi ja teisi loomi pärast pikka talve.

Naadi keemilist koostist ei ole veel piisavalt uuritud. Rohelises naadis on 85% vett, 1,7% valkaineid, 1,4 % suhkrut, 3% soolasid ja C-vitamiini umbes kaks korda rohkem kui sidrunis. 100 grammis naadis on mikroelementide koostis järgmine: 16,6 mg rauda, 2 mg vaske, 2,1 mg mangaani, 1,7 mg titaani ja 4 mg boori.

Loodusravijad on tarvitanud naati nii välispidiselt kui ka sissevõtmiseks, tänapäeva ravimtaimede teatmikes pole tema raviomadustest aga sõnakestki. Ent keskajal kõneldi temast kui pühast ürdist. Kesk-Euroopas ja Skandinaavia maades on seda ikka kevaditi söödud. Ka ladinakeelne nimetus podagraria viitab ammusele seosele podagraraviga.

Kirjuleheline naat haljastuses.  Foto: Toivo Niiiberg

Kevadel on naat kehvveresuse (aneemia), ainevahetushäirete või kevadväsimuse all kannatavale inimesele kõige kasulikum. Leidub antioksüdante (organismi kaitseained), mineraalaineid, kiudaineid (reguleerivad soolte ja südame tegevust). Naadis on ka soolebaktereid hävitavaid aineid ja flavonoide (värvained).

Naadist valmistatud toit on kergesti omastatav ja puhastab organismi. Aitab seedimist tasakaalustada, omastada paremini valke ja süsivesikuid. Naadi noortest lehtedest valmistatud supp, salat, täidis soodustab liigse vee eemaldamist organismist, parandab seedeelundite tegevust (lahtistavalt) ja kõrvaldab valu krooniliste põletike korral (reuma, podagra, liigesepõletik). Salatina võib toime olla üsnagi tugev (suur kogus), millest peaksid hoiduma sapipõie- ja kõhunäärmepõletikuga inimesed.

Naati võib süüa segasalatis koos keedetud nõgese, värske hanemaltsa ja valge iminõgesega. Selline lisand on ka väga hea porgandi asendaja kõikides kevadistes aedviljasuppides, andes supile tugeva porgandimaitse. Eriti maitsev on naat hautistes, suppides ja omletis. Naadist keedeti vanasti sageli suppi ja teda hautati piimas. Blanšeeritud hakitud naat on väga hea lisand kohupiimale ja kodujuustule.

Musta terapipra võiks võimaluse korral retseptis asendada värske või kuivatatud aed-piparrohuga, samuti sobivad naati maitsestama lisaks petersellile, tillile ja köömnetele pune, majoraan, iisop, basiilik ja aed-harakputk. Naat kui toiduaine on vastunäidustatud kõhunäärme ja sapiteede põletiku korral.

 

RETSEPTID

Kevadine tervistav naadi­amps. 4 osa naati, 2 osa petersellilehti, 1 osa mustasõstrapungi (pungadest puhastatud võrseotsad kuivata teeks), 2 osa peenestatud murulauku. Peenestatud taimeosad sega taimeõliga. Segu säilita purgis külmkapis. Tarvita 3–4 sl päevas enne iga söögikorda.

Naadisalat. Pese noored naadilehed, vala üle kuuma veega, lase 10 minutit seista ja nõruta. Peenesta lehed, lisa riivitud mädarõigas, maitseks soola ja pipart, naadile sobib hästi ka karri. Kastmeks hapukoort, keefiri või jogurtit.

Naadisalat keedetud juurviljadega. 100 g keedetud kartulit, 100 g keedetud porgandit, 100 g keedetud peeti, 150 g naati, 50 grammi hapuoblikat või noort rabarberilehte, 50 g peenestatud murulauku või rohelist sibulat. Haki keedetud juurvili ühesuurusteks väikesteks kuubikuteks, naat ja oblikas valmista ette nagu eelmises retseptis. Sega kõik komponendid suuremas salatikausis kergelt läbi ja vala peale sinepi-õlikaste.

Roheline salat. Pool Hiina kapsast, 100 g naati, 100 g porrulauku, 200 g värsket kurki, 1 õun (õunakompotti), peotäis idusid, tilli. Peenesta toiduained ning sega küüslauguga maitsestatud õli ja veiniäädikaga. Maitseks 1 tl punet või mõnda salatimaitseainet.

Naadi-aedoasalat. 200 g naati, 500 g konserveeritud rohelisi aedube, 1 sl taimeõli, 1 sl veiniäädikat, 3–4 g sinepit. Sega blanšeeritud ribadeks lõigatud naat aed­ubadega, lisa õli ja maitseained. Kõrvale paku röstsaia. Soovi korral võib salati mikrolaineahjus kergelt kuumaks lasta ja kohe soojalt serveerida.

Roheline supp. 1 osa peenestatud naati ja 1 osa võilille-, põdrakanepi-, karulaugu- või nõgeselehti. Keeda üksnes paar minutit (kohe keevasse vette!). Serveerimisel lisa keedetud hakitud muna ja hapukoort. Sama retsepti järgi võib puljongi eelnevalt valmistada suitsuribiga. Liha lisa taldrikusse tükeldatult.

Külm kaljasupp naadiga. 350 g külma leivakalja, 100 g naati, 50 g värsket kurki, 15 g riivitud mädarõigast, 50 g värsket soolalõhet või -forelli, 20 g rohelist sibulat, 5–10 g tilli. Külmale kaljale lisa peenestatud ja soolvees keedetud naat, värske kurgi kuubikud, riivitud mädarõigas, till ja roheline sibul. Soovi korral võib supile lisada röstitud leiva- või saiakuubikuid.