Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Sangaste rukkiviin sai Estonian vodka märgise

Copy
Aprilli keskel villis Gareth Niblett oma viinavabrikus esimest partiid, mille etiketil ilutses säravalt tekst – Estonian vodka.
Aprilli keskel villis Gareth Niblett oma viinavabrikus esimest partiid, mille etiketil ilutses säravalt tekst – Estonian vodka. Foto: Tiit Efert

Märtsi keskel sai Võhmuta mõisahärra Gareth Nibletti toodetud Sangaste Rukki orgaaniline käsitööviin ametliku loa Estonian Vodka kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks. Aprilli keskel villis Niblett oma Lasnamäe veerel asuvas viinavabrikus juba esimest partiid, mille etiketil ilutses ka säravalt tekst – Estonian vodka.

Rukis on Eesti rahvusteravili ja «Sangaste» on maailma vanim kasvatatav sort, mis on 1875. aastal välja töötatud Eesti karmi kliima jaoks. Seda kasvatatakse siiani, Manor Spirits kasutab Lauri-Jaani talus kasvatatud rukist.

Et hinnata viina koostist ja kvaliteeti, võeti viinavabrikus kontrollproovid nii piiritusest kui ka viinast. Need vastasid nõuetele. Ka etüülalkoholi ja viina valmistamise protsessi kirjeldus vastas Estonian Vodka tootespetsifikaadile ja nii saigi Manor Spirits OÜ loa toodetud viina märgistusel kasutada kaitstud nimetust Estonian Vodka.

Kõik läks hästi

Nibletti sõnul on kaitstud nimetuse kasutusõiguse saamise taga pikaajaline läbimõeldud töö. «Asi pole ainult õiges destilleerimises, vaid kogu protsessis,» rääkis ta. Seitsmel testil üheksast ei saanud ta sobivat tulemust ning pidi kogu tootmisprotsessi üle vaatama. Näiteks vahetas ta tavalise pärmi looduslikuma pärmi vastu välja, langetas fermentatsiooni temperatuuri ja muutis pH-d. «Seetõttu võttiski timmimine nii kaua aega,» tõdes Niblett. Tulemuseks saadud maitseprofiil on täiuslik, vürtsikas ja pikantne.

Põnev on see, et alkoholi mõõdetakse pudelisse kaalu järgi, sest maht sõltub temperatuurist. «Me täidame pudeleid kaalu järgi, sest see on täpsem,» selgitas Niblett.

 

Esimene kaitstud geograafiline tähis

Estonian Vodka on Eesti esimene kaitstud geograafiline tähis, mille Euroopa Komisjon registreeris 27. märtsil 2019. Seda tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on valmistatud kooskõlas Estonian Vodka tootespetsifikaadiga.

Kuigi Niblett sai läinud aastal talinisust toodetud viina eest suure tunnustuse mahekonkursil, otsustas ta siiski esmalt rukkiviinale kohaliku toote märki taotleda. «See oli keerulisem ja mulle meeldib võtta riske,» põhjendas ta, lubades kohe hakata ka tali­nisust valmistatud viinale tunnustust taotlema. Lisaks on tal plaanis tuua turule rukki- ja nisuviina segu. «See saab olema kombinatsioon pehmema maitsega nisust ja teravamast rukkist,» kirjeldas Niblett.

Kindlad nõuded

«Lühidalt öeldes on Estonian Vodka piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades Eesti Vabariigis kasvatatud rukkist, nisust või kartulist ning mille valmistamisel on kasutatud Eestist pärit vett,» selgitas põllumajandus- ja toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialist Kadri Pajur.

Registreeritud nimetusi kaitstakse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil väärkasutamise, näiteks imiteerimise eest. Siiani on Estonian Vodka tootmiseks soovi avaldanud kolm piiritusjookide tootjat, nende hulgas Manor Spirits OÜ. Küll aga on Pajuri sõnul kõigil Eesti piiritusjookide tootjatel võimalus seda teha, kui viin on valmistatud registreeritud tootespetsifikaadi järgi.

Seda kontrollib PTA enne toote turule laskmist. «Siiani on olnud üks juhus, kus tootjal esimesel katsel Estonian Vodka valmistamiseks toodetud põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol ehk piiritus ei vastanud täies ulatuses nõuetele,» lausus Pajur. Ta lisas, et nad eeldavad, et kui käitleja soovib kaitstud nimetust kasutada, on ta juba ise eelnevalt veendunud ja taganud, et valmistatav toode vastab tootespetsifikaadile.

Tagasi üles