:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2020/04/01/13035523t1h6973.jpg)
Seeneaeg on käes! Kevadseened mürklid ja kevadkogritsad on nüüd inimeste potis ja pannil. Aga põnev on jälgida, kuidas on vähenenud karulauguhullude arv, enam ei ole karulaugukasvukohad nii püstiseid tagumikke täis, otsitakse uut ja huvitavat.
Looduskalender ⟩ Kevadseente hooaeg on alanud
Jah, moodi on läinud küll karulauguõite hapendamine, nende korjamise aeg on aga veidi hiljem.
Minu lapsepõlves polnud kevadel ei karulaugukorjajaid, ega kevadseenelisi. Inimestel oli tegu, et potipõllul herned ja kartul maha saada ja öö läbi kurgikasvuhooneid kütta. Eks moed vahelduvad, aga tänutunne looduse andide eest jääb.
Kuku käoke õnne
Kuigi rahvuslind suitsupääsuke on tagasi juba nädal aega, siis nägin teda just volbriõhtul üle pea liuglemas. Vaikselt ja hääletult, mitte kudli-kadli-midli-madli kusagil pesa juures rõõmsalt vadistamas.
/nginx/o/2022/05/02/14522298t1ha57b.jpg)
Aga tulid ka räästapääsukesed, need lühikese sabaga pääsukesed, kes taeva täidavad ja aina „purt-purt“ hüüavad, kelle kurgu all pole punast, on valget ja seda valget jagub ka sabakondi peale.
Ja veel üks kevadetooja on jäädavalt kohal – kägu. Sel nädalal tasub hoolega kuulata, mida esimene kägu teile kuulutab – kas hommikul kukkudes hoolt, lõunal leina või õhtul õnne?
Proovisin volbriõhtul peale suitsusaunas käimist mõnd kägu kukkuma meelitada, aga ikka kostis suure halli linnu möödalendamisel eemal metsast selle peale vaid kaelustuvi ehk meika kudrutamist. Üldiselt peetakse käo petmist halvaks tegevuseks, mehele nii ei saavat.
Metsalinnud kolivad koju
Aga praegu annab selgelt märku ka see, mis juhtub, kui metsi liiga palju raiutakse. Nii nagu metskitsed peavad tulema aedadesse ilutaimi näksima, sest põllud on aetud kõik rohekoridorideta hiigellaamadeks, kus pole linnul pesakohta, ega kitsel toitu, nii on ka hiigellangid võtnud ära lindude pesitsuskohad.
Tänavu on valgeselg-kirjurähn, see pelglik, haruldane linnuke, otse mu aia taga, sest RMK on järjekindlalt Haanja looduspargi piiranguvööndeid lagedaks raiumas. Aga sauna eeskoja voodri vahele on kolinud rasvatihase pere, kuigi pesakaste on mul üleval üksjagu. Musträstas on okupeerinud välikäimla ja ilmselt tuleb nüüd meil mitu nädalat metsas pissil käia.
Tänavu on talu juurde kolinud ka rohkem must-kärbsenäppe, ehk kärbseidki siis vähem, aga kaunist linnulaulu rohkem. Igatahes on juba õhtupäikeses tantsivad sääsed neile valmis toitu pakkuma.
Tavaline põhjala kevad
See, mis toimub õitsejate rindel, tundub meile kummaline. Noh, kuidas ei õitse juba pirnid ja kirsid, miks pole veel põdrakanepi võrseid ja miks nurmenukud on na niruvõitu. Tegelikult oleme ära hellitatud viimaste aastate soojadest talvedest ja suvealgustest. Need aastad on meile loonud illusiooni, et oleme jõudnud lõpuks Euroopasse, Lääne-Euroopasse, kus Atlandi soe kõik ligi kuu aega varem õitsema õhutab.
/nginx/o/2022/05/02/14522288t1h325d.jpg)
Nüüd oleme vajunud taas Põhjala rütmi, kus sinilillegi puhkemist tuli oodata ja kus ülased õitsevad ligi kuu aega, enne kui oma valged õielehed pudistavad.
Varsakabja õiekuld
Siiski on kased hiirekõrvul, tegelikult on seda juba kõik lehtijad puud peale saare. Kevadine-seahernes näitab juba oma lillakaid õisi, toomingal piiluvad pungade vahelt valged õieripsmed. Tiikides on üle kärnkonna vaikse kloksumise sirutanud end mahlakad konnakapsad, needsamad teadusliku nimega varsakabjad on pähe saanud nii kollased õied, mida isegi fotoaparaat jäädvustada ei suuda, pildile jääb enamasti vaid nõidusliku volbripäeva salakulla kuma. Ja põlluservast ajavad end üles maalehma nisad – põldosja kevadvõrsed.
Tapuaed
Volbriõhtul kutsusin sõpru rajama tapuaeda. Nii kole nimi ehmatas natuke talgulisi, aga tapuaed tähendab tegelikult tappude ehk humalate aeda, mida vanasti püstitati kuuselattidest, et sügisel need maha võtta ja korjata jõuluõlle tegemiseks humalakäbisid. On ju tegelikult kummaline, et humalakasvatus meil taasavastatud pole, moodiläinud koduõllevabrikute kõrval?
Tõsi, vanemal ajal kasutati väekamaid humalasorte, aga hea koduõlle saab ka metsast toodud humalataimede „käbidest“. Jälgida tuleb muidugi seda, et saaks mõlemast soost taimi, muidu „humalakäbisid“ ei teki. Aga seesugune tapuaed oli vanasti ka pühapaigaks, kuhu viidi ohvriande ja sobib praegugi iga maakodu juurde.
/nginx/o/2022/05/02/14522297t1h515e.jpg)
LASTELE: Karjasepasun
Lõika nii poolteise-meetri pikkune lepahalg, kus pole oksakohti ja kooreauke. Vea noaga halule spiraal, vahemaaga 10 cm. Haruta koorespiraal noaga aidates halu küljest lahti. Keeruta see ühest otsast laienevaks pasunaks – just selliseks kui Viru valge pudelisildil. Puhu nagu pasunasse, huuled kitsalt koos. Sünnib vägev jorin.