/nginx/o/2022/04/27/14511982t1h9a8a.jpg)
Läinud nädalal kogunesid päev enne aasta toidupiirkonna tiitli kättesaamist Paides Wittensteini keskuses SA Järvamaa kutsel koostööpartnerid, kohalikud ettevõtjad ja huvilised, et üheskoos midagi põnevat välja pakkuda ja muuta Järvamaa tõeliselt atraktiivseks piirkonnaks mitte ainult üheks aastaks, vaid jäädavalt.
Visit Järva infospetsialist Piret Sihver tunnistas, et alguses oli 28. märtsil tulnud uudis Järvamaa aasta toidupiirkonnaks valimise kohta isegi ehmatav. Kuigi taotlus oli sees juba teist aastat. „Kas nüüd tõesti peame hakkama tegutsema? Mõistsime kohe, et kõik peavad panustama, meie inimesed, partnerid, ettevõtted,” edastas Sihver emotsioone, mis kaasnesid võidust teadasaamisega.
Keskseks teemaks on valitud piim, sest Järvamaal on lehmi rohkem (35 000) kui elanikke (ligi 30 000). See on lihtsaim viis leida piirkonnale ühine teema, mis kõnetaks nii turiste kui motiveeriks ka kohalikke. Seega on toidupiirkonna tähtsündmuseks planeeritud 14. juulil Imaveres juba 16. korda toimuv piimapäev, mida korraldab Eesti Piimandusmuuseum. Seal võiksid kohal olla nii suuremad kui ka väiksemad piimatööstused ja tootjad.
Järvamaal tegutseva Eesti Piimandusmuuseumi juhataja Anneli Siimussaar oli koosolekul üks aktiivsemaid, pakkudes välja idee luua Eesti piimatootjate kaart. See võiks olla virtuaalne kaart, millelt huviline näeb, kus meiereid asuvad ja mida seal toodetakse. „See peaks koondama kõiki erinevate piimadega seotud töötlejaid,” selgitas Siimussaar.
Lisaks peaks see sisaldama infot nende talude ja töötlejate kohta, kes huvilistele uksed avavad. Nii moodustuks turismivõrgustik, kus saab loomi ja tootmist näha. Analooge on maailmas küllalt. Veinimaades on kaardid veinimajadest ja nende järgi turismiteekonna seadmine väga levinud. Siimussaare sõnul tahetakse kaart sügiseks valmis saada.
Kuigi piimateema on Järvamaal keskne, sisaldab maitsete aasta ka teisi ja juba traditsioonilisi üritusi, nagu õuna- ja rabarberifestival ning moosilaat. Või ka öökohvikute kolmapäevad: igal kolmapäeval kuni 25. maini teeb üks Paide kohvik õhtul oma uksed lahti. See on osutunud väga populaarseks. Soov on, et kohvikud pakuksid võimalikult palju Järvamaa päritolu toitu.
Plaanis on tegelikult palju korraldada. Näiteks ööturgu, kus kaubeldakse ja pakutakse ka kohalikku toidukraami. Kõik sündmused, teated ja tulevikus ka retseptid on plaanis koondada veebilehele jarvamaakohaliktoit.ee.
Toidupiirkond 2022 Järvamaa projektijuht Kristina Gudinas tunnistas, et Järvamaa tutvustamine toidupiirkonnana on paras väljakutse, sest siiani see piirkond niimoodi tuntud ei ole. Kindlasti ei peaks töö piirduma ühe aastaga, vaid eesmärk on tuntust kinnistada, mis kandub edasi tulevikku. Järvamaalt ei tohi keegi tühja kõhuga ära minna.
Korraldajad kutsuvad kohalikke toiduga seotud ettevõtjaid üles Järvamaad toidupiirkonnana turundama. Koostööd tehakse ka giididega, kes loovad koos kohalike ettevõtjatega võrgustiku ja turismimarsruudid, mis Järvamaad atraktiivselt tutvustaksid.
Et sõnale ka sisu anda, plaanitakse teha konkurss, mille võidutoode võiks suurtootja poolt valmistatuna poeletile jõuda.
Kuna piim on läbiv teema, siis on juurutamisel uus eestikeelne mõiste pokteil ehk piimakokteil. Et sõnale ka sisu anda, plaanitakse teha konkurss, mille võidutoode võiks suurtootja poolt valmistatuna poeletile jõuda. Lisaks plaanitakse luua koostöös mõne suurtootjaga Piimapiiga tootesari kohupiimast ja kohukestest.
Jutuks oli ka piimapukkide teema, mida juba aastaid maanteede ääres lehmi pidanud talude teeotstes kahjuks näha ei ole. Arutati nii nende taastamist kui ka konkursse nende taastamiseks ning turismimarsruute piimapukkide vahel. Lõpuks jõuti välja ideeni, et väikesest piimapukist võiks saada Järvamaa kui piimapiirkonna meene.
/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)