Kalasadamate päev toob esile kohalike kalurite töö

„Kala tuleb normaalselt, nagu eelmiselgi kevadel,” ütlevad Pärnus Japsi sadamas hommikuse meritindilastiga kai äärde jõudnud kalurid. Foto: Urmas Luik

Kahe koroonakevade järel toimub taas avatud kalasadamate päev ja seda aastal, mil ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon keskendub rannakalandusele ja vesiviljelusele. Rahvusvahelise teema-aastaga tahetakse muu hulgas esile tuua rannakalureid, kes meil seostuvad kultuuripärandi ja toidulauaga.

Neljandal avatud kalasadamate päeval tervitab huvilisi 24 sadamat, kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal, mille keskuslinnas Pärnus algab kalakevad kohe, kui lahesuu jääst vaba ning meritint massiliselt liikuma hakkab. Japsi kai ääres randuvad kajakate kiljumise saatel hõbedases lastis paadid, ühest öeldakse, et kala tuleb normaalselt.

„Vanajumal meid sel aastal ei õnnistanud, sest jää läks lahest alles 15. aprillil, aga meil lõpeb tindipüük suures osas 30. aprillil, nii et 15 päevaga pead püüdma kogu selle kala,” selgitas kauaaegne rannakalur Tarmo Luks seda, mis toob rannakaluritele muremuhu pähe.

Aga muremuhke on teisigi, sest näiteks paadikütus on eelmise hooajaga võrreldes topeltkallis, tindi kokkuostuhind samavõrra odavam. Põhjused on majanduspoliitilised. Räime hind on viiendiku võrra odavam, aga suurem püügikvoot loob Luksi sõnul tasakaalu. Ahvenat tundub sel kevadel rohkem saavat ja hind on parem ehk kogusummas pole perspektiiv väga halb.

Püksirihma koomale

„Ei ole kerged ajad, aga ei ole ka hullu midagi, tõmbame püksirihma jälle natukene koomale,” nentis Luks, kelle arvates tuleb kalasadamate päevaks juba ka räime.

Mitmes sadamas räägivad mereinstituudi kalandusteadlased, näiteks Japsi kail ihtüoloog Heli Špilev.

„Eesti on mereriik, aga me oskame kuidagi väga vähe lugu pidada sellest kalast, mis tuleb sisuliselt otse nina alt,” nentis Špilev.