Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Käokuld on väärt ilu- ja ravimtaim

Ravimina kasutatakse hariliku käokulla korvõisikuid.
Ravimina kasutatakse hariliku käokulla korvõisikuid. Foto: Toivo Niiberg

Ahtalehine käokuld (Helichrysum italicum), rahvakeeli karritaim on meile viimasel ajal levinud eelkõige iluaianduses. Samas ei ole ahtalehisel käokullal kuulsa Indiast pärit karripulbriga midagi ühist, viimane on segu erinevatest vürtsidest. Ahtalehisel käokullal on väikesed hõbedakarva lehed. Hõbehallide õievarte tipus avanevad väikesed astritaolised kollased õied väikeste madalate kobaratena.

Vahemere piirkonnast pärit ürdile meeldib päikeseline koht ja see talub ka kuuma päikeselõõska. Karritaimele meeldib liivasegune toitainevaene muld. Istutuskaugus on 15–20 cm. Ahtalehine käokuld on meil aedades üheaastane, aga see võib talve üle elada sise­tingimustes 5–10 kraadi juures. Kevadel saab teha rohtseid võrsepistikuid ja nii saame kiiremini uued taimed.

Maitsetaimena kasutatakse selle lehti nagu karritki pajaroogades, suppides, kana-, köögivilja- ja riisitoitudes ning aedviljade marineerimisel. Varsi ja lehti küpsetatakse esmalt kuumal pannil, et karri aroom esile tuleks, seejärel lisatakse toidule. Ahtalehist käokulda kasutatakse ka eeterlike õlide toorainena. Taimelt võib korjata saaki kogu kasvuperioodi jooksul võrsete otsi lõigates. Selle tulemusel muutub taim ka kohevamaks.

Ahtalehise käokulla lehti võib nagu karritki kasutada pajaroogade ja suppide maitsestamiseks.
Ahtalehise käokulla lehti võib nagu karritki kasutada pajaroogade ja suppide maitsestamiseks. Foto: Toivo Niiberg

Harilik käokuld (H. arenarium) on korvõieliste sugukonda kuuluv taim, mida kasutatakse nii ravim- kui ilutaimena. Kasvab kuivades rohke päikesevalgusega kohtades, liivastel küngastel, sageli nõlvadel ja põlluservadel. Eestis ei tohi taime looduses koguda. Kaitsealuse käokulla kasvukohad jäävad Kagu-Eestisse ja Pandivere kõrgustikule. Kasvab kuivadel liivikutel, hõredates männikutes ja teeservades, lahtise liiva ja hõreda taimkattega kohtades, seega kergelt märgatav madal, hõbehallide lehtedega korvõieline.

Ravimina kasutatakse hariliku käokulla korvõisikuid. Neid koguda õitsemise ajal umbes 1 cm pikkuse varrega juulis ja augustis. Kuivatada varjulises kohas riidel või paberil õhukese paari sentimeetri paksuse kihina.

Käokulda kasutatakse peamiselt maksa- ja sapipõiehaiguste ravis, ka sapikivide vastu. Käokulla teed tarvitatakse põiehaiguste ja vesitõve korral, sest ta suurendab uriinikogust ja alandab vererõhku.

Teeks võtta 1 kuhjas sl kuivatatud õisi 2 klaasi keeva vee kohta. Lasta 20 minutit tõmmata ja kurnata. Juua soojalt kolm korda päevas enne söömist pool klaasi korraga.

Kuulub ka sapinõristust soodustava tee koostisesse. Selle valmistamiseks võtta 4 osa käokullaõisi, 3 osa ubalehelehti, 2 osa piparmündilehti ja 2 osa koriandrivilju. Võtta 1 kuhjas sl segu 2 klaasi keeva vee kohta. Lasta 20 minutit tõmmata ja kurnata. Teed juua kolm korda päevas, umbes pool tundi enne söömist pool klaasi korraga.

Apteekides müügil olevat käokulla õli saab kasutada selja-, liigese- ja peavalu leevendamiseks. Samuti toetab õli haavade, kriimustuste, marrastuste, põletuste, nihestuste ja venituste paranemist.

Pärast emotsionaalselt rasket ja stressirohket päeva hõõruda õli 1–2 tilka ninale ja kõrvalestadele. Peavalu leevendamiseks hõõruda õli 1–2 tilga kaupa meelekohtadele ja kuklale, vajadusel mitu korda päevas. Aga nagu iga looduslik preparaat mõjub see eri inimestele isemoodi. Õli ei soovitata kasutada väikeste laste, lapseootel ja last rinnaga toitvate naiste ihuhädade leevendamiseks.

Aianduses on levinud ka lamav käokuld (H. petiolare). Taim on pärit Lõuna-Aafrika kuivadest piirkondadest ja ka meil mitmeaastane pinda kattev poolpõõsas, kõrgus 25 sentimeetrit. Õisikud kreemikad või hallikasvalged. Eelistab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Kodumaal kasutatakse teda kuivatatult eelkõige magamiskottide täiteainena, aga miks mitte eestlasest aednikul toppida seda veidike padja sisse, tekitamaks head ja sügavat und – teeme proovi.

Austraaliast pärinevat kattelehist käokulda (H. bracteatum), rahvapäraselt õlelille kasvatatakse ilutaimena laialdaselt Eesti aedades üheaastase taimena. Õlelille/käokulla kõrgus on umbes 90 cm. Parim viis paljundamiseks on seemnete abil. Külvata päikeselisele kasvukohale kobestatud viljakasse ja niiskesse mulda 5 mm sügavusele aprillis-mais. Sobib hästi kuivatamiseks, korjatavad õisikuvarred tuleb korjata enne õite täielikku avanemist.

Tagasi üles