N, 1.12.2022

Kindlustus: Kõige suuremaid kahjusid põhjustavad põllumeestele kombainide põlengud

maaelu.postimees.ee
Kindlustus: Kõige suuremaid kahjusid põhjustavad põllumeestele kombainide põlengud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kombainipõleng. Pilt on illustratiivne.
Kombainipõleng. Pilt on illustratiivne. Foto: Päästeamet

Põllumajanduse hooaeg kogub tuure ning iga aasta kaasnevad põllumasinate tööga paraku ka erinevad õnnetused ja rikked, mille kahju võib ulatuda sadade tuhandete eurodeni.

Salva Kindlustuse kogemus näitab, et suurimad põllutehnika vaenlased on põllukivid, tulekahjud, ümbervajumised, vargused, aga ka loomade poolt korraldatud pahandused.

„Kindlustuspoliiside analüüs näitab, et Eesti põllumasinate park on aastatega teinud kvaliteedi hüppe: masinaparki pidevalt uuendatakse ning tehnoloogiate arengutega on kasvanud ka masinate turuväärtused. See omakorda tähendab, et rikke või õnnetuse puhul on suurem ka tekitatud kahju," nentis Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt.

Viimase viie aasta kahjuhüvitiste statistika järgi suurimaks põllumajandusmasinaga juhtunud õnnetuse kahjusummaks oli üle 380 000 euro, kui põllul töötav uhiuus kombain ootamatult süttis ja maha põles. Kombainide põlengud tekitavadki kõige suuremaid kahjusid – ühe teise sarnase juhtumi puhul maksis Salva Kindlustus välja 120 000 eurot kahjuhüvitist.

Peavalu tekitavad põllumeestele ka maapõues peituvad maakivid, mis vilja koristamise ajal võivad kombaini vigastada. Üks selline kivi suutis käima tõmmata terve õnnetuste ahela: kombain koristas põllul vilja, vilja sees oli kivi, mis lõhkus kallakuketi, see omakorda jooksis hooga kombaini sisse ja lõhkus seal nii iseennast kui ka biitri juppe enne, kui kombain suudeti seisma saada.

Selle juhtumi puhul materiaalsest kahjust olulisem oli hoopis viljavõtu ootamatu katkemine, kuna vilja koristamine on ajakriitiline tegevus.

„Selle juhtumi puhul materiaalsest kahjust olulisem oli hoopis viljavõtu ootamatu katkemine, kuna vilja koristamine on ajakriitiline tegevus. Seadmete ja masinate kindlustuse puhul saab aga kasutada päevaraha kaitse võimalust, mis on abiks asendusmasina rendiks või kasvõi naabrimehele teenuse tasumiseks, et pooleli jäänud töö saaks õigeaegselt tehtud,“ lisas Alver Kivirüüt.

Tegemist on rahalise hüvitisega 150 € päevas, mida makstakse kliendile nende päevade eest, mil masin on kindlustusjuhtumi tagajärjel remondis või kasutuskõlbmatu. Vajadusel saab päevaraha summat lepingu sõlmimisel ka suurendada.

Tihti tekitavad põllumajandustehnikale suuri kahjusid kõiksugused masinate kummuli paiskumised, ümbervajumised, kraavidesse kinni jäämised või pinnasest läbi vajumised. „Igal aastal paiskub kummuli paar mürgipritsimasinat, aga ka traktorid ja haagised kipuvad aeg-ajalt tasakaalu kaotama või kuskile kinni jääma. Ka sellised kahjud võivad osutuda päris kõrgeks, ulatudes mitmekümne tuhande euroni, näiteks kui juhtumi käigus masin suuresti deformeerub,“ nentis Kivirüüt.

Paraku suudavad ka loomad pahandust tekitada. Salva Kindlustuse juhtumite kogust leidub näiteid, kus metsloom purustas oma sarvega traktori klaasi või lehm otsustas anda sõraga masinauksele hoobi – tulemusena mõlkis uks ja purunenud salongiklaas.

Viimase viie aasta kõige suuremad põllumasinatele makstud kahjuhüvitiste summad olid 380 000 eurot, 120 000 eurot ja 84 000 eurot „Kaks esimest olid kombainide süttimised, viimane aga külili vajunud haagiskogur,“ tõi Kivirüüt veel mõned näited.

Märksõnad
Tagasi üles