P, 4.12.2022

Looduskalender ⟩ Vanarahvas ennustab külma volbriõhtu järgi sooja suve

Kristel Vilbaste
Vanarahvas ennustab külma volbriõhtu järgi sooja suve
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaks hektarit märtsikellukesi mahajääetud Sõrve külas.
Kaks hektarit märtsikellukesi mahajääetud Sõrve külas. Foto: Kristel Vilbaste

Nädalaga on aknast õue vaadates toimunud värvivahetus, niidetud alad on täiesti roheliseks värvunud. Naat on aiamaal sirgunud juba pahkluuni, nõges kõrvetab. Aga puude otsas on rohelist veel vähe.

Kummaline oli neljapäeval Saaremaalt praamiga tulles vaadata Eestimaa poole - Virtsu ümbruse metsaviirg päikeselise sinise mere kohal polnud ei kahvatult varakevadiselt pruun ega suviselt roheline, vaid sootuks punane. Punaroheline. Ilmselt andsid selle tooni puisniitude kaseladvad, millel ladvaoksad õhetavalt punased, punased on ka kohe väljavenivad urvad ja rohelise alatooni andsid hiirekõrvad puul. Kevad on sel aastal lääne pool tunduvalt idast ees.

Ülaste valevus

Aga suur oli minu üllatus koju jõudes näha, et mu aia harakapesa on „lehte läinud“. Linnud on uue pesa teinud ainsa toominga otsa ja selle pikaks veninud õieraod näitavad kaunist leherohelist. Veel kummalisem oli aga pühapäeval maalt tulles näha, et Tartus Narva mäel on vaher kohe-kohe õide puhkemas. Oleks olnud veel üks soe päev...

Aga ajutine temperatuuri langus alla 10-kraadi peatas ka tõttamise. Küllap näeme sel aastal pikemalt kõiki õitsejaid. Ülaste meri on mandril silmi lahti tegemas, aga Saaremaal oli juba kõikjal võsaülaste, kanakoolede ja lõokannuste uputus. Varsakabjad olid õitsemise hoogu sisse saamas vanades pühades allikates.

Saaremaa võluallikad

Ja nii nagu Tuhala Nõiakaev, on ka sealsed karstiallikad vett pilgeni täis. Huvitav oli Maie Meiuse, Leo Filippovi ja Kaire Ley abil üle vaadata kõik Sõrve suuremad allikad, mõned neist taluõuedes, teised otse tee ääres, isegi topsid joomiseks kõrvale pandud.

Lasteaialapsed Kõrgema võlu allikal.
Lasteaialapsed Kõrgema võlu allikal. Foto: Kristel Vilbaste

Võluallikad tähendavad seal terviseallikaid. See on imeline ja hoitud kant ja seal on inimesi, kes allikavett väärtustavad. Mujal Saaremaal näitas jõgedeuurija Sirje Vilbaste mulle siiski mõnes allikates vetikatemassi, mis kasvanud intensiivse põllumajanduse väetiseliial. Ammu olin lootnud näha püha Panga panga allikat ja on heameel näha, et sealne ettevõtja Alver Sagur seda nii heas korras hoidnud on. Saaremaa on kindlasti kant, kus meil ehedust ja puhast loodust kõige rohkem säilinud on. Aga üllatav oli Tihemetsa talu perenaise väljaöeldu, et kui vene okupatsiooniväed 90ndatel Eestist lahkusid, siis kaks viimast Saaremaalt lahkujat olid sõjaväe geoteedid, kes pidid kiiresti kaardistama Saaremaa kaevud. Teave, mis on praegu olemas vene okupatsioonivägedel, aga mitte Eesti riigil.

Pilla-palla munad

Talv oli saatuslikuks saanud minu maakodu mesilastele, ilmselt olin laisk varroatõrje tegija või sai kuldnokapesakastis pesitsenud vapsik mesilasemast võitu. Tõin Pärnumaalt uued mummid, sest maamesilasi oli vahepeal mu maja küll tihedalt täis pugenud, aga mett tahaks sügisel ka.

Ja suur üllatus tabas mind saunatiigi ujumissillal, seal oli kaks sinakat pardimuna laiali. Sõtkamuna. Kas ei jätkunud uuele noorpaarile pesaõõnsust või polnud esmassünnitajal tunnet ja aimu, millal muna tuleb ja see pudises mõnusale istumispaigale. Igatahes kuulsin mesilasi tarru ajades, kuidas pisike valge põsega pardike nagu mängupart prääksus ja noort kaasat uutele vallatlemistele meelitas. Sealsamas kohal asuva kuldnokapesakasti oli keegi

Pudenenud sõtkamunad ujumissillal.
Pudenenud sõtkamunad ujumissillal. Foto: Kristel Vilbaste

aga vapsikupesa jäänustest puhtaks rookinud ja kuldnokapaargi kohal. Tundub tõeline munaenergiasamba koht olema. Seda enam, et ka kärnkonnad seal viimasel soojal päeval oma pisikesi sültjaid mune üksteise kukil olles vette poetasid.

Kaamerad surisevad koorumisepäeva ootuses

Looduskalender.ee kaameratest näeb aga peatselt, kuidas munast välja pugeda. Gennadi Skromnov ütleb, et kaljukotkal on esimesel munal juba auk sees. Mis ajal linnupoju sellest välja poeb, ei tea. Kaljukotkal kasvab neli päeva enne koorumist munahammas, millega ta seda tööd teha saab ja ka kopsud peavad hapnikuga enne koorest väljumist veidi harjuma. Kaamerakuldnokal on neli muna, kaljukotkastel 2, must-toonekurel 5.

Miks nii palju, on kindlasti küsimus paljude peas? Kas tuleb vihmane konnasuvi?

Nõidade tantsu ootuses

Volbriõhtul, 30. aprillil võiks ilm muutuda, sest kuu loomine pealelõunal annab selleks lootust. Aga vihmase ja suure sooja aja algust koos sääskedega saame näha ilmselt alles 16. mai täiskuu ajal. Aga vanarahvas lubab volbripäevast nii sooja kui pääsukesi. Ja pole volbrilõket tehes mõtet nuriseda külma ilma üle, vanarahvas lubab külma volbripäeva järel sooja suve.

Volbripäeval külvatud herned ei lähe ussitama.

Vihm ja raju sel päeval tähendavat aga nõidade vihtlemist, aitame sel päeval saunas käies ja tule ääres tantsides nõidadel meile seda mõnusat suve luua.

LASTELE: Päikesekell

Lisaks Kadriorule on üks ütlemata vahva päikesekell Saaremaa dolomiidist tehtud Panga pangale. Koguni selline, mida on saanud vastavalt kellakeeramisele keerata. Aga lihtsama päikesekella saab teha ka oma õue, selleks, et lapsed ilma mobiililt vaatamata teaksid õigel ajal tuppa tulla. Vajuta maasse sirge pulk. Kui päike paistab, on pulga vari maapinnal näha. Ringile saab paika panna kellaajad. Kell 7 hommikul on päike idas, kell 13 lõunas ja kell 19 läänes. Tuppa tuleku aja võib tähistada varjuringis kiviga. Muidugi – ole valmis vabanduseks: „Ilm oli pilves.“

Panga panga päikesekell.
Panga panga päikesekell. Foto: Kristel Vilbaste
Märksõnad
Tagasi üles