Sõjapõgenikud pesevad kasvõi laudaaknaid

Silvi Lukjanov
Copy
Sõja eest pakku tulnud ukrainlased ei pelga tööd. Foto on illustreeriv.
Sõja eest pakku tulnud ukrainlased ei pelga tööd. Foto on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Sõjapõgenikest on tööjõuna palju abi, kinnitavad nii köögiviljakasvatajad kui ka põllumees, sest pakku tulnud ukrainlastest tahavad tööd teha ka 13–15aastased, rääkimata nende vanematest ja vanavanematest, nad ei pelga ka kõige tavalisemaid koristus- ja puhastustöid.

Tartumaal Luunja vallas tegutseva Grüne Fee Eesti ASi juht Raivo Külasepp (pildil) ütles, et neilgi on esimesed töövestlused ukrainlastest sõjapõgenikega tehtud ja kolme inimesega töölepingud allkirjastatud. Nii tõdeb ta, et ukrainlaste töölevõtt on ettevõtjale kindlasti üks täiendav võimalus. Nemad on püsinud ettevõttena, kel olnud tootmisel ja turustamisel prioriteediks koduturg ja ka tööjõu osas on seni hakkama saadud kohaliku tööjõuga.

Külasepal on kogemusi, et tööturul olev eestimaist päritolu tööotsija on väga valiv. Samas on töökoha vahetusi tulnud ette väga tihti. Nii ta pigem rõõmustabki, et nüüd on tekkinud ukrainlaste näol ettevõttele uus võimalus ja ka neil kui Eesti ühel suuremal katmikalal värske kurgi ja maitserohelise kasvatajal on nüüd välismaise tööjõu värbamise kogemus. Seni küll väga värske, sest need kolm naist, kes siin varem elanud sugulaste juurde Ukrainast sõja eest põgenenud, teevad kurgikasvuhoonetes abitöölistena tööd alles esimesi päevi.

Kaks tundi ja töö ei sobinud

„Kogemus küll veel uus ja värske, kuid tööintervjuu põhjal küll tundus, et inimesed olid meie poolt pakutavast motiveeritud, et saaks siin elamise ajal ennast ise üleval pidada, tehes seda tööd, mida meie pakkuda saame,” lausus ta.

Tõsi, Külasepal on ka kogemus ühe varasema ukrainlannast sõjapõgeniku töölevõtuga, kes tuli ja pärast paaritunnist töötegemist tunnistas, et talle see töö ikka ei sobi. Aga samas on seegi mehe meelest arusaadav, sest avalikkusest teada faktina on ligi 60 protsenti sõjapõgenikena Ukrainast Eestisse tulnud naised ju kõrgharidusega ja enamasti suurtest linnadest ning pole sellise tööga varem kokku puutunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles