Suvelilleamplid avavad juba õisi

Anu Vinnikov püüab igal aastal sortimenti tuua mõne uudse värvi. Foto: Riina Martinson

Suvelilli ette kasvatava Audru Aiandi perenaise Anu Vinnikovi tööpäevad venivad juba mitmendat kuud täpselt nii pikaks, kui päevavalgust jagub. Veebruaris mulda pistetud noortaimed avavad kasvuhoones esimesi õisi, et enne emadepäeva täisilus ostjate ootel olla.

Tänavune jahe kevad on lillekasvatajale kulukas, sest kütta on vaja palju. Kuna üks kasvuhoone on puuküttel, tuleb ka öösel kütmas käia. Tööd on sedasi küll palju, aga taimedele meeldib puuahju soojus, kinnitab pikki aastaid lilli kasvatanud Vinnikov. Viiesajal ruutmeetril laiuvates kasvuhoonetes tegutseb ta mehega kahekesi.

Ostja tuleb koju

Audru Aiand müüb oma taimi Pärnu turul, kuid suur osa taimedest läheb ostjaile otse kasvuhoonest. Aastatega on välja kujunenud kindel klientuur, kes saadetakse koju täpsete juhistega, kuidas väljavalitud taime eest hoolitseda. Suve teises pooles saadavad kliendid aiandile tagasi pilte oma tõeliselt uhketest amplitest, mis veel sugugi väsimuse märke ei näita.

Mis siis on lopsaka ampli saladus? Väetamine. „Nagu inimene tahab iga päev süüa, nii ka lilled,” kostis Vinnikov.

Suure lillepalli ihaleja peab valima suureõielise sordi ja väetama-väetama-väetama. „Igasse kastmiskorda peab ka väetis minema,” kinnitas Vinnikov. „Mida suurem lill, seda rohkem süüa ja juua see tahab.”

Suvelilleväetist leiab poest eri sorte, aga eelistada tasub vees lahustavat, seda omastab taim kiiremini.

Osa ostjaist tuleb kohale kindla teadmisega, mida tahab, teised käivad kasvuhoones ringi ja valivad silmadega. Ühtedele meeldivad suureõielised, teised eelistavad väikeseõielisi. Igal lillel oma plussid.

Näiteks suureõielised petuuniad näevad küll uhkemad välja ja neist kasvab suurem lillepall, aga väikeseõielistega on jällegi vähem tööd. On ju vaja suureõielistel kõik äraõitsenud õienupud ükshaaval küljest noppida, väiksemaõielis­tega seda teha vaja pole. „Bacopa’d ja puispetuuniad on laisa inimese lilled, anna aga väetist ja muud muret polegi,” iseloomustas Vinnikov.