„Tahan maasikaid! Ostame maasikaid,” lunib poodi kaasatulnud laps ega taha uskuda mu vastuväidet, et praegu pole maasikad hea maitsega. Kodus arvutis lööb ette maasikamüüja postitus, milles juba esimeses lauses lubadus, et tegu väga magusate marjadega.
TEST: Kevadised maasikad on silmadega söömiseks (1)
Võib-olla tõesti olen ammusesse kogemusse kinni jäänud ja praegusel ajal on ka kevadised lõunamaa viljad magusad kui maasikad. Mis muud, kui tuleb järele proovida.
Nii mööduski nädalavahetus meie peres munade- ja maasikapüha tähe all. Kodulähedases Maximas sisseoste tehes võtsime kaasa kaks karpi maasikaid. Ühe kauplusest, 500grammine karbitäis Kreekast toodud maasikaid maksis 3,49 eurot. Poe eest EwBerry väliletilt valisime karbi maasikatega, mille kõrval olev kiri ütles samuti Kreeka päritolu marjade kilohinnaks 6,90. Seega hinnatase sarnane.
Kodus pesin marjad ja poole kutse pealt olid tüdrukud juba õhinal laua taga, et oma panus leheloo sündi anda.
Väljanägemiselt olid mõlema karbi marjad ilusad, poe omas kõik ka plekitud, välileti karbist lendasid kaks kohe prügikasti. Kahju, sest iga mari selles õuest soetatud karbis tundus esmapilgul imeilus ja väga suur. Ühe mõõtsime ära, tuli seitse sentimeetrit.
Hakkasime maitsma ja iga ampsuga elevus pisut jahtus. Välimuselt küll ahvatlevad, kuid maitse siiski pigem hapukas. Ei, mitte vastikult hapu, pigem selline mitte päris valmis ploom. Magusust polnud kummagi karbi viljades. Õue kaunitarid tunnistasid tüdrukud selles duellis võitjaks, aga paar viimast marja jäid söömata.
Selle kogemuse põhjal ütleks, et kui on vaja mõnda kooki või muidu pidulauda kaunistada, siis ikka võib osta, aga sööginaudingu eesmärgil tasub siiski suveni venitada. Eriti kui plaanite õhtueinet sumeda küünavalguse saatel ja ainuke viljade pluss, imeilus välimus, täielikult te meeli haarata ei suuda.
Järgmisel päeval oli asja Lidlisse ja seal olid päevapakkumises esiplaanile seatud 500grammised maasikakarbid, hinnaga 1,99. Seega kõige soodsamad. Kirjade järgi on marjad pärit Hispaaniast. Läbipaistvast plastist karpide seast valisime selle, kus kõige suuremad ja punasemad marjad. Huupi haarates oleks võinud korvi sattuda ka pigem pisemad ja kolmveerandpunased marjad.
Degusteerijatest tüdrukute esimene kommentaar oli, et nendel on seni proovitutest kõige rohkem maasika maitset. Jah, peenralt nopitud marjade tuttav maasikamaitse oli juures küll, erinevalt kreeklaste toore ploomi maitsest, aga magususest polnud siingi juttu, selgelt hapud viljad.
Nüüd otsisin näoraamatust üles väga magusate maasikate lubaduse ja panin järgmiseks päevaks tellimuse teele. Kohe oli ka vastus postkastis, et homme õhtul on kolmekilone kastitäis ukse taga. Paraku selgus järgmisel õhtul järelepärimist tehes, et müüja oli päeval kõik marjad juba maha müünud ja kui soovime, siis saaks järgmisel nädalal ehk.
Nii kaua oodata küll kannatust polnud ja järgmisel päeval tõime Rimist koju poolekilose maasikakarbi. 3,49 maksev karbitäis oli samuti pärit Kreekast. Karp sisaldas nii suuri kui väikeseid marju, kõik enam-vähem punased. Ampsates selgus, et neis marjades on isegi õrnalt magus maitse olemas ja meie pere tunnistaski need kõige maitsvamaks.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui soovite aprillis maasikaid kaunistuseks, siis kõige ilusamad on EwBerry marjad ja maitsvaimad Rimist soetatud.