N, 2.02.2023

MESi juht: näeme palju elustiilitalunikke, kes tahaksid jääda maale

Kadri Suurmägi
, toimetaja
MESi juht: näeme palju elustiilitalunikke, kes tahaksid jääda maale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meelis Annus.
Meelis Annus. Foto: Ardo Kaljuvee

1. veebruarist tööd alustanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus sõnab, et pilootprojektina alustanud kaaslaenu meede võiks olla hea hoob, kuidas maale toimekaid elanikke ja maksumaksjaid juurde tuua. Lisaks vajaksid maaettevõtjad senisest rohkem ettevõtlusnõu, et juba eos äriplaani riskid ja võimalused välja selgitatud saaksid.

Meie lugejale ei ole teie nimi võõras. Miks otsustasite oma töised toimetused MESiga siduda?

Pakkumine kandideerida tuli personalifirmast ja algul kahtlesin, kas tahan nii suurt ettevõtet uuesti juhtima hakata. Kevili (Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu – toim.) juhileping oli mul lõppenud aasta tagasi enda teadlikul otsusel. Aga sain aru, et mu taust on täpselt õige: olen pikalt panganduses olnud, tunnen hästi põllumajandussektorit, seega minu teadmised sobivad sihtasutuse teenuste arendamisse ja juhtimisse, et maal oleks parem elu ja rohkem inimesi.

Et maale inimesi juurde tuleks, alustas MES mullu aasta lõpus eluaseme kaaslaenu pilootprojekti Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Kui suur huvi selle vastu on olnud?

Märtsi lõpu seisuga on meile jõudnud 13 taotlust, MESilt on taotletud kaaslaenu 670 000 euro ulatuses, pangast lisaks veel 807 000 eurot ehk maale kolimiseks on tublisti üle miljoni euro laenu taotletud.

Praegu on sõlmitud seitse lepingut ja MES on andnud kaaslaenuks 413 000 eurot. Kolme laenu kasutatakse Ida-Virumaale oma kodu loomiseks, teised maale kolijad asuvad Võru- ja Põlvamaal.

Miks just Ida-Virumaa ja ­Kagu-Eesti?

Kui ehitada Tallinnasse maja, siis tõenäoliselt maksab see enam-vähem sama palju kui maja ehitamine Lõuna-Eestisse, aga Tallinnas on maa väärtus suurem ega teki tagatisega probleeme. Võrumaal ehitades on pangast võimalik saada ehk pool rahast.

See otsus on küll tehtud enne minu tööle asumist, aga pilootprojekti jaoks tehti analüüs, mis on need piirkonnad, kus oleks kõige rohkem sellist toodet vaja. Aga olen veendunud, et ka Kesk-Eestisse Paide või Türi kanti kodu luues on mured sarnased.

Kas tulevikus oleksid ka teiste piirkondade elanikel sarnased võimalused?

Meie eelarve on praegu viis miljonit eurot – kui see kasutatud saab, võtame tulemused kokku, analüüsime, mis on antud laenude mõju piirkonnale ja kuidas raha kasutati.

Kui maapiirkonnas on võimalik inimestel luua omale korralik kodu, siis tõenäoliselt jäädakse maale püsima – see on selle projekti suurem idee. Laenu taotleja ei pea samas maakonnas töötama, võib teha kaugtööd, aga sissekirjutus peab olema tal seal, kuhu ta oma kodu loob. See võiks olla väga hea meede ka mujal, et tuua maale hästi teenivaid inimesi ja omavalitsustele maksuraha, et piirkonda arendada.

Kas on tehtud kokkuvõtteid, kuidas koroonakriisi mõju leevendamiseks mõeldud laenuraha meede, mis oli avatud 2020. aastal, ettevõtteid on ­aidanud? Laenude keskmine pikkus oli 72 kuud. Kas on märke sellest, kuidas tagasimaksetega lood on?

Positiivset mõju näitab see, et laenusaajad ei ole pankrotistunud ja elasid pandeemiast tingitud keerulise aja üle. Paljudel laenajatel olid maksegraafikus pikad maksepuhkused, nende tagasimakse tähtajad hakkavad alles suvel tulema, nii et vara on praegust maksevõimet hinnata.

Kahjuks on praegu uus kriis kohe peale tulemas ja nii Euroopa Liidu kui ka valitsuse tasemel otsitakse, kuidas sõjaga seonduvalt tekkinud kriisis maaettevõtlust aidata. Ka meie peame vaatama, kuidas saame neile, kes seni pole kriisiabi vajanud, anda aega, et kriisist läbi tulla.

Ka Covid-laenu mõte oli aidata ettevõtjaid üle sellest segasest ajast, kus plaane on keeruline teha, ja anda aega, et vajadusel ümber orienteeruda. Aga kui olukord normaliseerub, siis on mõistlik, et need laenud refinantseeritakse pankades.

MESil on tegelikult mitu meedet. Kas praeguse pika kriisiperioodi jooksul on näha, et üks või teine neist on aktuaalsem? Milline on huvi näiteks põllumaa kapitalirendi vastu?

Põllumaa kapitalirent on mõeldud selleks, et kui kunagi on soetatud käibevahendite abil põllumaad, sest selle omamine on tootmise stabiilsuse jaoks oluline, siis kapitalirendi abil on see raha võimalik võtta uuesti käibesse näiteks tarvikute või energia hinnatõusust tulenevate aukude lappimiseks. Seda ei ole palju kasutatud, mis näitab, et koroonaajal põllumajanduse esmatootjad ei saanudki nii kõvasti pihta, pigem on toiduainetööstus ja muud valdkonnad hädas, aga nendel ei ole põllumaad.

Põllumaa kapitalirent on ikkagi esmatootjate hea võimalus tekkinud likviidsusprobleeme lahendada. Kuigi lahendusi pakuvad ka mitmed äriettevõtted, siis nende tingimustes võib peidus olla mõni konks ja lõpuks jäädakse oma maast üldse ilma. MES on ikkagi riigile kuuluv sihtasutus ja meie huvi on igal juhul põllumehi aidata, vajadusel muuta tagasimakse graafikuid, mitte nende maad ära võtta. Ja näeme rõõmuga, et nad ostavadki maa uuesti endale tagasi.

Näeme esitatud projektide kaudu palju elustiilitalunikke, kes tahavad maale elama jääda ja otsivad võimalusi, kuidas enda perele sissetulek tekitada. Enamiku äride algus on väga kapitalimahukas ja eeldab kohe suuri investeeringuid. Meie pakume paindlikke tagasimaksevõimalusi ja pangaga võrreldes väiksemaid tagatisi, et head äriplaanid saaksid teoks tehtud. Nendest võib tulevikus sündida mõni suurem edulugu.

Kas MESil võiks olla veel mõni n-ö toode, mida maapiirkond vajaks?

Lisaks MESi pakutavatele laenudele ja käendustele jõuab maapiirkonda mitmesuguseid toetusi, näiteks Leaderi programmi ja PRIA vahendusel. Usun, et kui on hea idee, leiab maal tegutsev ettevõtja endale ka vahendid. MESis tegeleb 64 nõustajat iga päev sellega, et nõustada maaettevõtjaid toetuste taotlemises, looma- ja taimekasvatuses. Lisaks saab nõu tööohutuse, maksunduse, keskkonna jms osas – need on päris keerulised õigusaktid, mis neid ümbritsevad. Seda kõike endale selgeks teha ja olla kursis kõigi muudatustega ongi võimatu. Suures ettevõttes on selleks eraldi inimesed palgal.

Aga juurde oleks vaja nõustamist, millised ärimudelid üldse võiksid toimida. Sageli rahas ei olegi küsimus, pangad toimetavad meil hästi, aga väiksemate, alla 100 000euroste summadega laenutaotlejad ei pääse sageli haldurini, et saaks personaalsemalt oma äriplaani arutada. Kuidas raha tagasi teenida siis, kui laen on käes?

Maale kolinutest paljud töötavad linnas, toovad ka oma toidukraami kaubanduskeskustest, aga arvan, et see võib muutuda, kui vaadata, mida kütusehinnad teevad. See võib-olla on võti, et lõpuks saaks ka maal väiksemates tootmistes müüa oma toodangut kohapeal hinnaga, mis tagab püsimajäämise.

Selleks peab olema ka tarbijaid.

Eestis ringi sõites näen, et maju, mida on korda tehtud ja kus toimetatakse, tekib aina juurde. Ja seesama kaaslaenuprojektki: kui sõlmitud lepinguid saab olema näiteks 30, siis on ikkagi 30 peret ja teenuste-toodete tarbijat juures.

Meil oli kunagi üks põllumeestele suunatud üritus, kus Jaan Kaplinski käis rääkimas. Mulle meeldib korrata tema mõtet, et linnad on olnud ajalooliselt nagu surmalõksud – meelitavad inimesi linnadesse elama, lubades kõigile helget elu ja külluses sissetulekuid, aga vähesed selle külluse sealt leiavad. Enamik rabab ennast töötades surnuks. Vanasti olid üks põhjus katk, aga tänapäeva katk on stress ja naabrist paremaks saamine.

MES on seoses pooleli oleva ­uurimisega teinud läbi korraliku raputuse. Kas töörahu on taastunud?

Jah, tänada tuleb meie pühendunud töötajaid ja Leho Verki, kes võttis juhtimise ajutiselt enda peale ning hoidis sihtasutuse töövõimelisena. See pole olnud meie töötajatele kerge. Loomulikult kõik ootavad selgust, mida ja kas üldse valesti tehti.

Kui ma tulin, olin valmis, et leian eest keerulisema olukorra, aga mu töökaaslased on sõbralikud, professionaalsed, optimistlikud. Tähtis on, et need head inimesed ei tahaks kõige selle valguses meie juurest lahkuda.

Aga mis MESi puutub, siis me ei saa öelda, et meil läheb hästi, kui meie käendusportfelli maht kasvab või oleme teatud hulga laene välja andnud. MESi edukuse mõõdupuu on see, kui näeme, et meie tegevuse tulemusena elanikkond või ettevõtluse maht maal on kasvanud. Et inimesed ei koli maalt linna, vaid tulevad hoopis tagasi.

 

Millal pöörduda MESi poole?

Maa Elu palus Meelis Annusel sõnastada probleeme, mille puhul MES saab maaettevõtjatele abiks olla.

  • Kes käendaks minu laenu?
  • Kust leian äri kasvatamiseks laenuraha?
  • Kust leian investeeringuks laenuraha?
  • Kuidas ma saan põllumaa muuta taas käibevahendiks?
  • Seadusi ja nõudeid on nii palju, kes annab looma ja taimekasvatusealast nõu?
  • Ehitaks maale kodu, aga pangast saan ainult poole rahast?
Märksõnad
Tagasi üles