Igakevadise vastuolu võiksid lahendada hanedele mõeldud turvaalad

Ivar Ojaste sõnul võiks olla lahendus nn turvaalade loomises lindude ööbimispaikade ja toitumispõldude vahele. Foto: Sille Annuk

Igakevadiste põllukahjude vähendamise üks lahendus on põllumeeste teadlik koostöö, et peletada rändel peatuvad haned põldudelt valitud rohumaadele ehk nn turvaaladele. Nii võiksid lõpuks hanede poolt põhjustatud kahjud ka vähenema hakata.

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor Ivar Ojaste selgitas, et haneliste ja laglede kevadrände kulg on seotud oludega rändeteel: linnud liiguvad saja-kahesajakilomeetriste rändehüpetega põhja poole oma pesitsusala suunas. „Kui ees ootab halb ilm, nagu meil siin aprilli alguses, siis tekib lihtsalt viivitus ja nad jäävad eelmisesse peatuspaika, kuid tulemata nad ei jää,” sõnas ta. Nüüd, kui ilmateenistus lubab taas rohkem soojakraade, on oodata ka suuremat hanede saabumist. Juba märtsikuise soojalainega saabus päris palju hanesid ja laglesid, eeskätt Lääne-Eestisse.

Eestis korraga peatuvate hanede ja laglede koguarv ulatub viimastel aastatel maksimaalselt poole miljoni linnuni. Ojaste sõnul näitavad aga rahvusvahelised seireandmed, et vähemalt valgepõsk-lagle populatsioon on siiski kasvufaasist väljumas ja stabiliseerumas. „Keskkonna kandevõime on jõudmas lihtsalt sinna, et hakkab juba ise hanede arvukust reguleerima,” selgitas ta. Ent täie kindluse selles saab mõne aasta pärast: ka stabiliseeruval populatsioonil võib mõne aasta seiretulemus näidata tõusvat arvukust, kuid see võiks tasanduda järgneva aasta väiksema arvukusega.

Sõja mõju teadmata

Peamiselt tekitavad põllukahjusid siit läbi rändavad suur-laukhani, rabahani ja valgepõsk-lagle. Siberi tundraaladel pesitsevate laglede arvukus hakkab Ojaste sõnul juba stabiliseeruma.