Aasta läbi avatud Võsu restoran klientidest puudust ei tunne

Irene Heidmets tunnistab, et kui ta poleks restorani avanud, poleks tema vanatädi majas praegu elu. Foto: Tiit Efert

Põhja-Eesti tuntuimas kuurordis Võsul asuva Meidi kodurestorani perenaine Irene Heidmets oli tõeliselt üllatunud, kui kliendid jätkasid sügisel pärast rannahooaja lõppemist tema restorani külastamist ja neid jagus suisa terveks talveks.

Suvel külalistest Võsul enam puudust ei ole, aga siis avavad uksed juba paljud toitlustusasutused. Mullu oli neid kokku kümne ringis. Talveks jäi Meidi kõrval avatuks vaid O Kõrts.

„Polnud ühtegi päeva, kui kliente ei käinud,” sõnas Irene. Septembris pani ta restorani kinni nagu teisedki, kuid kahe nädala möödudes otsustas, et nii ei jõua ka kuhugi, ning avas taas uksed. Esialgu ta arvas, et küll tuleb ka rahulikke päevi, kus saab ainult oma asjadega tegelda, aga võta näpust, kliente muudkui tuli.

Maja, kus elu kees

Majas, kus restoran asub, elas Irene vanatädi Meidi. Meidi oli seltskondlik inimene, kes töötas Võsu puhkekodu juhi abina. Aga ta ka laulis ja käis näiteringis, pidas lehma ja oli kohalike jaoks piimatädi. Tema maja oli külalistele avatud, seal elati seltsielu ja tehti lauluproove. Majas käis ka Leningradist suvitajaid. Irene mäletab, et majas oli kogu aeg külalisi. Tema eesmärk ongi majale uus elu anda ja Meidi-aegne õhkkond taastada.

„Ma olen õnnelik, et selline koht on olemas,” sõnas Irene. Ta on kodurestoraniga täitnud ka oma ema Anne unistuse Võsul kohvik avada.

Maja seisis vahepeal tühjana ning Irene tunnistas, et kui ta poleks restorani avanud, poleks siin praegu elu. Aga on. Nii ka Võsul üldisemalt. Tondilosse peaaegu pole ja talveõhtutelgi põleb järjest rohkemates akendes tuli. Pool ajast elab Irene siiski veel Tallinnas, kus ta lapsed käivad koolis, ent kindel plaan on elu siiski Võsuga rohkem siduda. „Siin on nii mõnus,” kinnitas ta, et on uhke võimaluse üle Võsul elada ja restorani pidada.