:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2022/04/20/14495859t1hd1a5.jpg)
Otepää lihatööstuse asutaja ja pikaaegse juhi Maie Niidu tähelepanekute järgi on aastate jooksul paljude inimeste töömoraal alla käinud. Sestap on tema sõnul viimane aeg, et töö ja töötamine taas püünele tõsta.
Gallup
Kas olete oma elukohaga rahul?
1066 vastajat
Seda lehte kaitseb reCAPTCHA ning kehtivad Google'i puutumatusnormid ja kasutustingimused.
Hiljuti möödus 30 aastat päevast, mil Vana-Otepää külas asuv lihatööstus Edgar alustas tööd. Vaadates tagasi algusaegadele ja tõmmates paralleele nüüdisajaga, ütleb Lõuna-Eestis teada-tuntud lihatööstur Maie Niit (83), et muutusi on olnud omajagu.
„Algus oli keeruline, eriti raha ja inimeste poolest. 30 aastaga on toimunud areng ja meist on saanud ühtne, töökas ja jätkusuutlik meeskond. Oleme laienenud, asendanud mõned vanad seadmed uutega ning värskendus on toimunud ka personali poole peal,” rääkis Niit, kes on koos tütarfirmaga tööandjaks 45 inimesele.
Töötajate nõudlikkus suurem
Tema sõnul on tööjõupuudus maapiirkondades loonud tööle asujatele soodsad tingimused, ent tihti tahetakse veel ja veel – nõudlikkus ettevõtte vastu on suurenenud. „Soovitakse, et töö oleks kerge, stressivaba, puhata saaks suvel ja vabu päevi täpselt siis, kui selleks soov. Tootmisettevõttes tuleb aga arvestada, et kui üks lüli puudub, peab tema töö ära tegema keegi teine, kel omagi tööülesanded vajavad täitmist,” selgitas ta.
Niit on pannud tähele, et märkuste tegemisel pole harv ka solvumine. „Muidugi seatakse ultimaatumeid ka palgaootuse osas. Ent igal ajal on oma head ja vead. Muutumatuks on jäänud see, et rasketel aegadel saame loota ainult oma inimestele. Nemad veavad koorma mäe otsa,” kõneles ta. Tänaseni töötab ettevõttes 20aastase tööstaažiga ligi 15 inimest, on ka 30aastase kogemusega tegijaid.
Nii närvilist aega ei mäletagi
Rääkides aga sellest, mis on 30 aasta jooksul kõige enam muutunud, ütles ta kohe, et töömoraal on alla käinud. Ta on 22. eluaastast peale juht olnud, aga sellist asja, mis nüüd on juhtunud, ei ole tema hinnangul kunagi varem olnud.
Tööjõupuudus on suur, inimesi ei ole võtta. Seetõttu on nii, et paljud ei pea juhti enam mitte kellekski.
„Kõige raskemaks ongi läinud inimestega,” jätkas ta, nõustudes samas, et kõik inimesed teevad vahel vigu ning ega ka juhid inglid ole. „Tööjõupuudus on suur, inimesi ei ole võtta. Seetõttu on nii, et paljud ei pea juhti enam mitte kellekski. Ähvardatakse päevapealt töölt lahkuda, öeldakse halvasti, solvatakse. Mina näen, et paljud inimesed on harjunud laisklema. Mitte kõik, paljud on väga vaprad ja teevad kõiksugust tööd ning ühtegi halba sõna ei ole öelda. Kuid neid on ikkagi piisavalt, kes mõnulevad heaolu peal.”
Kõneledes laiemalt praegu ühiskonnas toimuvast, on legendaarne lihatööstur märganud, et tarkus devalveerub tasapisi ning vohama kipub rumalus. „Pidevalt paljuneb jalutajate-pidutsejate seltskond, kes oskavad järjest enam nõuda, aga ise nad... Ühiskond liigub lodevuse ja laiskuse poole. Samas on õnneks ka ülitöökaid ja õppivaid ning ühiskonda vedavaid noori, andekaid arendajaid ja julgeid vastutuse võtjaid.”
Neli ja pool aastat tagasi andis Maie Niit tegevjuhtimise üle miniale Maire Niidule, kellega ta on koos külg külje kõrval ettevõtte juures algusest peale.
„Algusaastate töötajad olid täis teotahet, entusiasmi ja vastutustunnet, oli olemas distsipliin, mis tegi koos töötamise lihtsaks. Tänane põlvkond on erinev,” leidis Maire Niit. „Tihti jääb vajaka teotahtest, distsipliinist ning puudub ka enesekriitika. See on muutnud töö väljakutsuvamaks nii ettevõtjale kui ka kogenumatele kolleegidele.”
Maie Niit, kes pärast juhtimise üleandmist tegeleb oma ettevõttes väiksemate töödega, räägib, et nii närvilist aega, kui praegu on, ta ei mäletagi. „Iial ei tea, mida homne päev toob. Ja närvilisus sööb inimesi. Oli koroonaaeg, saime hakkama, aga nüüd tuli sõjaolukord ja suur hinnatõus. Tänavune aasta on jälle nii raske, et kohe on raske. Midagi kerget ei ole.”
Rohepööre juba ammu tehtud
Aga millise tervisega on 30aastane maapiirkonnas tegutsev ettevõte? „Minu meelest on päris normaalne,” kinnitas ta. „Firmal läheb üldiselt hästi. Eelmisel aastal oli isegi kasumit. Saime autosid uuendada, sest kaupa tuleb ise vedada. Nüüd käib ehitamine, laiendame. Selleks peab raha olema ja saime ka PRIA toetust.” Laiendusse tuleb komplekteerimisosakond ja sügavkülmaladu.
Tegevjuht Maire Niit lausus, et muutused tootmises juurduvad veel seoses rohepöördega, mis on ajaloole tagasi vaadates Otepää lihatööstuses 40–50% ulatuses juba tehtud: nad kasutasid endise suurfarmi hoonete sobivad osad lihatööstuse loomiseks.
„Oleme ettevõtte rajamisel taaskasutanud kahe küüni hooned, kaalukoja, endise lüpsiplatsi, millest nüüdseks on saanud parkimisplats, renoveerinud alajaama ja pumbajaama. Viimane neist varustab ka Vana-Otepää maju veega. Lisaks ei saa jätta mainimata, et koostöös Tartu Ülikooliga oleme töötanud välja reoveepuhastusmehhanismi ja rakendanud vajalikud tehnoloogiad.”
Muide, Maie Niidu kabineti kõrval infotahvlil on üleval säärane mõte: ettevõttes võib olla väga hea ja moodne tehnika, aga inimene on ikkagi see, kes selle käima paneb ja seda käigus hoiab.