Innotiim otsib rohepöörde jaoks nutikaid ideid

Innotiimi eesmärk on leida lahendusi, kuidas tootjad saaksid parimal moel rohepöördega kaasa minna ja kuidas rohepööre põllumajandussektori heaks tööle panna. Foto: Sander Ilvest

Veebruari alguses alustas tööd innotiim, mis selgitab välja rohepöördega seotud ülesandeid, et leida lahendusi, kuidas muuta toidutootmine aastaks 2035 kliimaneutraalseks. Programmi esimese etapi tulemusi oodatakse mai lõpuks ja sügisel plaanitakse ideid katsetama hakata.

Innotiim, Accelerate Estonia, EAS ja Riigikantselei avasid ühise arendusprogrammi, et tuvastada avaliku sektori probleemid ning leida neile uuenduslikke lahendusi. Innovatsiooniprogrammi kandideeris 19 projekti, mille seast valiti välja kümme. Üks neist oli Maa­eluministeeriumi esitatud projekt, mille eesmärk on leida lahendusi toidutootmise kliimaneutraalseks muutmiseks.

Nagu ka projekti välkesitlusel jaanuaris kõlas: 10 protsenti Eesti kasvuhoonegaasidest tuleb praegu põllumajandusest ja prognoosi kohaselt see protsent suureneb.

Euroopa Komisjoni ettepanekute kohaselt soovitakse aastaks 2035 saavutada Euroopa Liidu maakasutuses ja põllumajanduses tasakaal kasvuhoonegaaside heite ja süsiniku sidumise vahel.

Veebruarist ongi ministeeriumi innotiim iga nädal koos käinud ja tiimijuhi Sandra Salomi sõnul on töö olnud üsna intensiivne. „Selleks, et aru saada, kuidas põllumajandustootjad näevad kliimaneutraalset tootmist, tegime intervjuusid nii taime- kui ka loomakasvatajatega ja nende põhjal oleme teinud esimesed järeldused,” kõneles innotiimi juht.

Programmi esimeste tulemuste ehk järelduste pealt pakutakse lahendusi ja ideid, mida tutvustati 19. aprillil. 24. maiks peavad tiimid tegema kokkuvõtted ja leidma plaani lahenduste elluviimiseks.

Salomi sõnul on intervjuudest välja joonistunud, et rohepöörde sisu ei ole tootjatele alati päris selge ja nad ootavad arusaadavamaid sõnumeid. „Tootjad on tegelikult valmis panustama, aga soovivad selgust, kuhu jõudma peab ja mida neilt täpselt oodatakse.” Salom sõnas, et tiimi eesmärk ei ole lahendada ainult kommunikatsioonimuresid, vaid jõuda konkreetsete lahendusteni, mida saaks hakata sügisel, programmi teises etapis, testima ja mis aitaksid kasvuhoonegaase toidutootmisel vähendada.

Uus arendusprogramm on Salomi sõnul väga hea. „Analüüsime probleeme teistmoodi, pöördudes kohe ka tootjate poole,” sõnas ta. „Loodetavasti on leitud lahendused sellised, mida tootjad hea meelega vastu võtavad ja on valmis proovima.”

Uus programm erineb varasematest arendusprogrammidest, sest kõik väljavalitud kümme meeskonda läbivad probleemi mõistmise ja lahenduste leidmise etapi samaaegselt. Meeskonnad tegelevad väga erinevate teemadega kooliharidusest pakendiringluseni.

Maaeluministeeriumi innovatsiooniprojekti meeskonda kuuluvad ministeeriumi enda töötajatele lisaks eksperdid Keskkonnaministeeriumist, Eesti Taimekasvatuse Instituudist ja Maaelu Edendamise Sihtasutusest.