Metsaomanikud saavad püsimetsanduse juhendi

Hardi Tullus: „Üks metsakooslusi, kus püsimetsandust katsetada, võiks Eestis olla männik.” Foto: Reimo Lutter

Vaen lageraie vastu on Eestis varasemast rohkem toonud päevakorrale püsimetsanduse, aga seda mõistetakse erinevalt. Püsimetsanduse kui majandamisviisi sisu selgitab Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus.

Muu hulgas juhib professor Hardi Tullus KIKi rahastatud projekti, mille tulemusena luuakse üle Eesti püsimetsanduse näidisalad, mida huvilised metsaomanikud saavad külastada, tutvudes ka konkreetse ala kujundamise taustaandmetega. „Teeme Eesti eri piirkondades uusi katsetusi turberaietega ja metsade kujundamisega püsimetsa suunas ning mõõdame looduses üle varasemaid säilinud katsetusi,” ütles Hardi Tullus.

Näidisalad asuvad valdavalt RMK metsades, aga ka maaülikooli Järvselja õppe-katsemetskonna metsades ja entusiastlike erametsaomanike maadel. Peale muu on neist metsakasvatuslikest võtetest koostamisel juhend. „Realistlik juhend,” rõhutas Tullus.

Projekt „Turberaie, valikraie ja püsimetsanduse näidiskatsealade võrgustik ning juhend” algas septembris 2020 ja kestab 2022. aasta lõpuni.

Meil nimetatakse püsimetsaks nii seda metsa, kus metsaomanik mitte midagi ei tee, kui ka seda, mida majandatakse nagu vanasti talumetsa (võetakse oma jaoks tarbepuitu, muu kasvab omasoodu), samuti seda, kus majandamine käib püsimetsanduse põhimõtteid silmas pidades ja pidevalt tegutsedes. Mis teie silmis püsimets on?

Millise nime metsaomanik oma metsale mõtetes annab, on igaühe enda otsustada. Meedias ja poliitikute sõnavõttudes olen tihti märganud sedagi, et lageraietelt püsimetsandusele ülemineku nõudjad pole keeleliselt ilusatest mõistetest „püsimets ja valikraie” kaugemale mõelnudki. Mina saan lähtuda metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas kirjas olevast, meie metsanduse pikaajalistest kogemustest ja siinsetest looduslikest tingimustest.

Üldisemalt on püsimetsanduse sisu mõistmisel üks nüanss, mida tuleb arvestada: kui otsitakse eeskujusid ja võrreldakse eri riikides rakendatavaid metsakasvatuse võtteid ja süsteeme, tuleb endale selgeks teha, mida konkreetselt ühe või teise metsandusliku mõistega eri riikides tähistatakse.

Palju segadust tekitavad tõlked saksa ja inglise keelest. Isegi näiteks selles osas, kui suurest pindalast algab lageraie või kui suur võib olla turberaie või valikraie korral raiutava häilu suurus. Ka püsimetsandusel või looduslähedasel metsandusel on eri maades erinevad definitsioonid. Segadust suurendab, kui pole selgeks tehtud, mis tähendus on ELi metsanduslikes dokumentides kasutatud mõistetel.

Olete öelnud, et püsimetsa kujundamine võib aega võtta isegi sada aastat. Millest lähtudes?

Sest ideaalses püsimetsas peaks olema väga suures vanusevahemikus puid, sealhulgas kõige rohkem noori puid. Osa puude vanus võiks ületada traditsioonilist lageraiega majandamise küpsusvanust. Eestis tavapäraselt majandatud metsas enamasti sellist vanuselist koosseisu pole.