Karulauk rohetab juba metsa all

Karulaugule meeldib kasvada lehtmetsas. Foto: Ain Liiva

Käes on kevadise vitamiinipommi karulaugu aeg. Õnnega on koos need, kes head karulaugu kasvukohta teavad, kes aga mitte, võib neid otsima minna lehtmetsa.

Kuna karulauk kuulub III kategooria looduskaitse all olevate liikide sekka, siis tuleb kasvukohas korjates säilitada mõistus: mitte tallata lehtede peal, murda neid ettevaatlikult ja korjata vaid nii palju, kui ise ära süüa jõuab, sest metsast korjatud karulauku müüa ei tohi. See keeld kehtib ka söögikohtadele.

Küll aga tohib müüa omakasvatatud karulauku. Näiteks kui olete metsast korjanud karulaugu seemneid ja neist uued taimed kasvatanud. Karulaugu seemned on poes kenasti saadaval, kuid nende kasvamasaamine pole sugugi lihtne ka kogenud taimekasvatajal ning korraliku saagi kasvatamiseks kulub vähemalt paar aastat.

Karulaugule tuleks luua aias sarnased tingimused, nagu neil metsas on. Kindlasti pole mõtet seemneid külvata peenrale, pigem sobib puude ja põõsaste alune, mida mullaharimise ja riisumisega üle ei hooldata, sest karulaugule meeldivad puudelt kukkunud lehed, millel lastakse loomulikult kõduneda ja mis pakuvad karulaugu seemnetele, väikestele sigisibulatele ja noortele taimedele varju, niiskust ja talvekatet.

Klassika on küüslauku meenutava lõhna ja maitsega karulauku salati sisse ja võileiva peale lõigata ning pestoks segada, veel võib seda lisada supi sisse, teha maitsevõid, marineerida ja kuivatada, et talvel rohejahuna kasutada saaks.

Karulauk sisaldab väävliühendeid, mis puhastavad soolestikku, karulauk annab vitamiine ja klorofülli. Ilmselt seepärast armastabki pärast pikka talvist paastu karu oma soolestikku karulauguga turgutada. C-vitamiini-rikkal karulaugul on mikroobe ja nugilisi hävitav toime.