Viljandimaal tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle

Kartuli-ringmädanikku on Eestis ka varem leitud, ent alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud. Foto: pta.agri.ee

Märtsikuuga lõppesid 2022. aasta ohtlike kartulikahjustajate kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seired. Tuvastati üks kartuli-ringmädaniku haiguskolle Viljandimaal, teisi ohtlikke kartulikahjustajaid seirete käigus ei leitud.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul kontrolliti 2022. aasta seire käigus 61 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 121 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks.

„Kartuli-ringmädanikku on Eestis ka varem leitud, ent alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud,“ sõnab Kinkar ja lisab, et viimati tuvastati ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. aastal samuti Viljandimaal. Seevastu kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

Kartuli-ringmädanik inimese tervist ei ohusta.

Kartuli-ringmädanik inimese tervist ei ohusta. Kartulit, millest haigus tuvastati, on võimalik endiselt tarbida söögikartulina. Laialdasema leviku korral võib ringmädanik põhjustada suurt kartuli saagikuse ning kvaliteedi kadu. Haigusest lahti saamiseks ei tohi saastunud põllul kasvatada kartulit ega teisi ringmädaniku peremeestaimi vähemalt järgneva kolme aasta jooksul. Samuti on vajalik põhjalikult desinfitseerida kõik hoidlad, põllutööriistad ja muud vahendid, mis on võinud kokku puutuda saastunud kartuliga.

Tarbekartuli tootjatel on kindlasti tähtis meeles pidada, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli ringmädaniku ja teiste karantiinsete kartulikahjustajate levikut.

• Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks.
• Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seireid tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates.
• Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata.
• Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral.
• Proovid analüüsitakse Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.