T, 29.11.2022

Erametsaliit: metsa uuendamise toetuse nimetamine keskkonnakahjulikuks majandusmeetmeks on eluvõõras

maaelu.postimees.ee
Erametsaliit: metsa uuendamise toetuse nimetamine keskkonnakahjulikuks majandusmeetmeks on eluvõõras
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuusetaimed.
Kuusetaimed. Foto: Elmo Riig

Eesti Erametsaliidule jääb arusaamatuks Riigikontrolli seisukoht, mille järgi sildistatakse riigi poolt makstav metsa uuendamise toetus keskkonnakahjulikuks majandusmeetmeks, mis intensiivistab metsade raiumist.

„Ma ei tea mitte ühtegi metsaomanikku, kes läheks oma metsas raiet tegema selleks, et hiljem metsa uuendamiseks toetust saada. Tegu on äärmiselt lihtsakoelise järeldusega, millel reaalse eluga mingit pistmist pole,“ on Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa hämmingus Riigikontrolli poolt Riigikogule tehtud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete ülevaatest.

Oleme aastaid juhtinud metsaomanike tähelepanu sellele, et raiejärgne metsa uuendamine on omaniku kohustus, mitte võimalus.

„Oleme aastaid juhtinud metsaomanike tähelepanu sellele, et raiejärgne metsa uuendamine on omaniku kohustus, mitte võimalus. Riigi poolt makstav toetus on just väikemetsaomanike jaoks olnud positiivse mõjuga, ärgitades neid metsa teadlikult uuendama, et tulevikus kasvaks meil kvaliteetsemad metsad,“ selgitas Eelmaa. „Ja nüüd tuleb keegi ning ütleb, et riigipoolse panuse andmine kvaliteetse uue metsapõlve kasvatamiseks, mis aitab kaasa ka meie kliimaeesmärkide saavutamisele, on keskkonnakahjulik tegevus.“

2017. aastast muutumatuna püsinud metsa uuendamise toetus, mis on olenevalt tegevusest kas 96 (maapinna ettevalmistus ja uuenduse hooldamine) või 400 (metsataimede soetamine ja istutamine) eurot hektari kohta, ei ole metsa raiumiseks motiveeriv olukorras, kus tänane uuendamiskulu hektari kohta on suurusjärgus 1200-1400 eurot. Arvestades, et viimastel aastatel on uuendamistoetuste soove esitatud nii palju, et kõigi nende rahuldamiseks eelarves raha ei jätku, saavad maksimumtoetuse saavad kätte vaid pisikesed, paari-kolme hektari suuruse omandiga metsaomanikud.

Sajandivahetuse paiku uuendati aastas ligikaudu 1000 hektarit erametsa, praegu 8000 hektarit. Samas on raiemaht suurusjärgus samaks jäänud. Istutamistoetuseta on oht, et osa lanke jääb uuendamata ja riik peab uuendamiskohustust meelde tuletama hakkama läbi märgukirjade ja ettekirjutuste. Erametsaliit on veendunud, et heaga saab rohkem kui jõu ja sunniga - metsaomanikke motiveerides saame terved ja tugevad tulevikumetsad.

  • MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb oma liikmete huve, et võimaldada tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel.
Märksõnad
Tagasi üles