Looduskalender ⟩ Punaste sinilillede rohkust pidas vanarahvas kehva viljaaasta endeks
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
18. aprill 2022, 09:02
Täiskuu kuldkollane ratas kerkiski soojatoojana vastu pühapäeva meie taevasse ja kuigi öö tõi veel maha korraliku hallavaiba, siis päev oli liblikatest ja lilledest kirju.
Seda esimest sooja nautisid nii linnud kui inimesed. Inimesed olid hommikusest pašhast ja õhtusest grilllihast toidukoomas ning tundub, et eestlaslik kõrbenud liha ving ei kao nüüd suvi läbi.
Ja kuigi sooja on paras näputäis, siis talvejope võib nüüd nädala jooksul pesumasinast läbi lasta, aga enne jaanipäeva ei tasu seda veel suvekorterisse pakkida.
Harakatants
Munapühad on praegu kõigil lindudel, kes meil talvitusid ja kes kiiresti kohale jõudsid tulla. Mu nädal tagasi jõudnud kuldnokapaar on juba mõni päev saladuslikult vait, tean, et esimese muna pessa ilmumise järel hakkab kuldnokaisa jälle rõõmsalt hõiskama.
Varblastelgi on vist midagi juba pesakastis: järjekindlalt võtavad nad igal hommikul kell seitse oma maja katusel tõusva päikese vanne, just siis, kui oma nina kevadõhu nuusutamiseks magamistoa aknast välja pistan.
Kõige naljakamad tüübid mu linnakodu aias on aga harakad. Tänavune pesa on kenasti toominga roheliste pungadega looritatud, aga harakapaar käib liivakasti kõrval tantsimas. Millise väärikusega seisab emand Harakas kui must-valge Rüütel ta ümber tantsib, tantsib suuri ringe ja sügavaid kummardusi. Aga kallistuseks tõuseb paar siiski puuokstele, et möödalonkiv koer nende armuhetke segama ei tikuks.
Toonekure munapühad
Ka suuremad linnud on oma pessa mune veeretanud. Kaja Kübar räägib, kuidas ta Pärnumaal Nigula raba serval asuva kodu elektriposti otsast pühapäeval rõõmsat nokaplagistamist kostis, veel eelmisel päeval oli kurepaar koos konnakoibi taga ajamas käinud, aga nüüd istub emalind lösutades pesal.
Ka Looduskalender.ee kaamerast on näha, kuidas must-toonekurel on pesas juba kaks muna. Munad on ka kaamera-kanakullil ja -kaljukotkal. Gennadi Skromnov ütleb, et kotka
kahest munast hakkab nädala pärast juba kopsimist kostma. Linnumehed räägivad juba käo ja suitsupääsukese kohalejõudmisest, eks päevasooja saab nüüd olema.
Suured veed ja konnakuhjad
Põnev oli nädala jooksul vaadata, kuidas kevadveed pahinal jooksma hakkasid. Kelts ja jää tõstis jõeveed luhtadele nii Soomaal, Emajões kui ka Pedja jões. Teedelagunemine on täies hoos. Käisin peale Siimusti raamatukogus esinemist uurimas, mis on saanud Kaavere Nõiaallikast ja sealsed väikesed teed olid nii tümad ja veel kohati lume all, et kartsin, et pean järgmisesse raamatukokku jõudmiseks traktori abi kasutama. Aga allikas oli pilgeni täis ja rohkemgi veel.
Jäämäed järvede ääres aga sulavad visalt. Konnad ei lase ennast jääl ja lumel segada ja konnade pulmajooks käib üle asfaltteede, ikka üksteise kukil, loodame, et paljud siiski pääsevad oma unistuste vetele.
Võilill on lahti
Kummaline on sel aastal lillekevad. Eelmisel neljapäeval olid äkki Ida-Eestis majade servades võililled lahti, ei mäletagi, et see nii vara oleks juhtunud. Samas on alles nüüd täisõitsengus sinililled.
Sel aastal on üllatavalt palju punaseid sinililli, mis vanarahva ennustuste järgi kehva vilja-aastat tõotavad. Aga õitsevad esimesed ülased, aasta puu – pihlaka pungad on suured ja karvased. Kõik pungad on pakatamas, sealt paistab juba leherohelist ja õievalevust.
Pajutibud on täis kimalasi ja mesilasi. Inimesed räägivad aga aina rohkem sellest, kuidas loodus loodusele kahju teeb – üraskid purevad kuuski ja kormoranid kudevaid kalu, samas unustavad need inimesed, et ainus, kes neile ohvritele kõige hirmuäratavam on, on inimene ise.
LASTELE: Heeringasupp
Mängusuppi saab keeta kõigest, mis aga kätte puutub. Aga mõni taimeosa on kangesti päristoidu moodi. Võilille sik-sakiline leht meenutab kalaluud, nii on ta aegade jooksul lastemängudes saanud supisse lisatavaks heeringaks. Keeda mõnuga! Juurde tuleks lisada nagu kalasupile kohane mullusest pajulehest loorber ja raudrohulehest tilli.