Eesti mesinikud ja meetootjad panid seljad kokku

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Lisaks mesindussektori murede lahendamisele plaanib Eesti Mesinduskogu teha tööd selle nimel, et tutvustada mesindust rohkem ka lastele, et nad oskaksid hinnata mesindust ja Eesti mett.
Lisaks mesindussektori murede lahendamisele plaanib Eesti Mesinduskogu teha tööd selle nimel, et tutvustada mesindust rohkem ka lastele, et nad oskaksid hinnata mesindust ja Eesti mett. Foto: Shutterstock

Mesindussektori seitsme organisatsiooni poolt loodud Eesti Mesinduskogu abil soovitakse mesinike ja meetootjate häält senisest paremini esindada ja leida lahendusi sektori muredele. Lisaks soovib esinduskogu saavutada seda, et eestlased ise Eesti kvaliteetmett senisest veelgi enam väärtustaks.

Mesinduskogu esindaja, Võrumaal Rõuges 700 mesilasperega toimetav Mario Kalvet selgitas, et vajadus luua esinduskogu sündis uue mesindusprogrammi koostamisel. Erinevatele mesindussektori liitudele sai siis teatavaks, et Euroopa Liidu mesindusprogrammi eestvedamise jaoks tuleb luua koostöös toimiv konsortsium.

Mesindusorganisatsioonide ümarlaual jõuti ühisele arusaamale, et luuakse Eesti Mesinduskogu, ja leping sai allkirjad 13. jaanuaril. Koostöö aitab mesindussektorit senisest enam nähtavale tuua, samas ollakse edaspidi partner Maaeluministeeriumile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile.

Varasem praktika on Kalveti sõnul näidanud, et ühiste seisukohtade kujundamise koht ja võimalus on sektorile väga oluline, kuid ühise esindusorganisatsioonita keeruline. „Igal liidul on ikka olnud veidi erinev agenda ja pöördutakse ametite poole eraldi, see tekitab segadust. Lisaks peaksid meie omavahelised arutelud olema peetud enne, kui ametnikega kohtuma läheme,” sõnas ta. Suhtlus on lihtsam ka vastupidi – esindusorganisatsioon saab jagada infot kõigi liikmetega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles